pühapäev, 28. mai 2017

Kuidas ja millega sina grillid?

Arutlesime Meelis Süllaga eestlaste rahvusspordi - grillimise teemadel. Varsti on plaanis ka lähemalt grillitavast toorainest rääkida. ERR-i audiokonserv siin.
Iseenesest on selline grillihullus aga mulle igati meeltmööda, sest tegu on seltskondliku tegevusega, ollakse vabas õhus, suheldakse sõpradega ja süüakse head toitu. Samuti maandub grillil reeglina kohalik tooraine. Mis muud kui maitsvaid suviseid õhtuid. Ja mis põhiline - lund ju ei saja!
Suitsutuskastiga grill, ühe lisana on olemas ka pannkoogiküpsetamise plaat
Head juurikad on sama olulised kui hea liha, fooliumis grillitud küüslauk on võrratu
Grillräimed on igakevadine lemmik
Kana poolkoivad ja ciabatta
Peekon on samuti tänuväärne grilltooraine
Suitsuahi on ka oluline kodumasin 

teisipäev, 2. mai 2017

Milliseid toiduga seotud üritusi lähiajal külastada

Järjekordne audiopostitus siin. Nagu ikka on selle taga Meelis Süld ja ERR. Paar saatesmainitud üritust on juba läbi, ülejäänud aga tulemas. Põhimõtteliselt toimub aasta jooksul piisavalt palju, et igaüks leiaks endale nii mõnedki sobivad/kõnetavad üritused. Nagu näitas avatud kalasadamate päev, ei ole eestlastele ilm mitte mingisuguseks takistuseks. Edasi saab minna ainult paremaks. Laadad, festivalid, messid, kohvikutepäevad, pop-up kohvikud-restoranid jne, jne.
Koržetsil kalajuttu jätkus
Leia pildilt maaeluminister

pühapäev, 2. aprill 2017

Kasemahlast loodusesõbralikult

Käes on jälle kevad ja tsiteerides klassikuid - kasevete aeg. Arutlesime sel teemal Vikerhommikus ja rõhk jutus oli mitte ainult kase- ja vahtramahla headel omadustel ja mida sellest kõik teha saab, vaid ka vajadusel metsas heaperemehelikult ja jätkusuutlikult toimetada. Ärgem siis unustagem, et meie mets on unikaalne ressurss, mida tuleb hoida. Audiopostitus, mille eest on hoolt kandud ERR, asub siin
Siidripärmiga kääritamine, lisaks 200g viinamarjasuhkrut 25L mahla peale. Hiljem 0,75L portselankorgiga pudelitesse  ja igasse pudelisse veel 5g viinamarjasuhkrut. Tulemuseks kerge mulliga hapukas jook.

pühapäev, 26. märts 2017

Paastuaeg

Ilmad lähevad järjest ilusamaks ja eks nii mõnigi tunne et ju ole talve kooksul juba söödud ka ning võiks pisut piiri pidada ja vähe kergemalt süüa. Sedakorda siis jällegi audiopostitus, milles arutleme koos Meelis Süllaga paastuaja toitude üle.
Kala ja mereannid - parim valik paastuajaks

laupäev, 18. veebruar 2017

EV99, soovitused pidulauale

Võtkem hetkeks aeg maha ja tundkem uhkust oma riigi üle. Unustades korraks igapäevamured, sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised kukerpallid. Mitte kõigil ei ole privileegi elada vabana vabal maal. Tundkem sellest rõõmu. Mida meie riigi sünnipäeva puhul lauale panna - mõned soovitused audiopostituses, mille eest on kandnud hoolt ERR.
Kartulivorstid, igati väärikas toit pidulauale.
Kohustuslik kassipilt - vaba kass vabal maal, magab kus tahab.

reede, 3. veebruar 2017

Talvetoidud

Sedakorda jällegi audiopostitus, mille eest on hea seisnud ERR. Päev läheb küll juba pikemaks, aga üksjagu talve on veel ees, õhtud on pikad ja nende sisustamiseks on tore aeg-ajalt ette võtta ka pikemaid kokkamisi pere ja sõpradega. Samuti on õige aeg hävitada hoidiseid.
Ühtegi konkreetset retsepti ei pakugi, pigem ideid. Küll aga julgustaksin ette võtma retsepte mis on kas siis pikema valmimisajaga, töömahukamad või siis mõlemad kokku. Allpool tore snäkk, mis võtab pikemalt leotamis- ja keetmisaega, aga valmib erilise vaevata.
Oad peekoni ja õuntega
suuri põldube
suitsusinki või peekonit
hapukamat õuna
Leota ube üleöö. Vala leotusvesi ära. Keeda uue, soolaga maitsestatud veega pehmeks, aga mitte pudruks. Prae pannil suitsusingi või peekoniribad, lisa viilutatud õun ja oad, prae veel pisut. Serveeri hakitud peterselliga, soovi korral paku juurde kreeka jogurtit või hapukoort. Joogiks korralik nisuõlu.
 

pühapäev, 8. jaanuar 2017

Kere kuumaks ilma keretäieta

Seekord siis jällegi audiopostitus, mille eest on hoolt kandnud ERR ja Meelis Süld. Jututeemaks erinevad alkoholivabad soojendavad joogid ja tšilli. 
Tšillimooside eest tuleb tänada koolivend Jaaku, kes tõi lihtsalt kilo kümmet sorti pipraid kohale ja olin lihtsalt fakti ees et nendega peab midagi ette võtma. Head kooslused on paprika-tšilli ja tomat-ingver-küüslauk-tšilli. Pisut veiniäädikat, suhkur.
Tšillidest, nende teravusühikutest ja Scoville skaalast on huvitavat lugemist siin. Kui aga tšillit liiga palju juhtub olema, siis seisab ta ilusti ka sügavkülmas. Kellel on kasvuhoone või kes armastab aknalaual taimi kasvatada, siis juba veebruari keskel on õige aeg seemned mulda panna. Kasvatamisnõuandeid ja tšilliseemneid saab chilitalust.
Esiplaanil Bhut Jolokia ehk Ghost Pepper, mis oli kaua aega maailma kangeim pipar. Selle kohal minu lemmik Hot Lemon. Kiusatusest maitsta maailma kangeimat tšillit ma võitu ei saanud ja ära ma ta proovisin, mis oli muidugi viga, oleks võinud väidet selle pipra teravuse kohta lihtsalt niisamagi uskuda. Pildil olevad piprad on pärit Raba talust Raplamaalt.

pühapäev, 30. oktoober 2016

30 meetrit vorsti

Vorstide tegemisest olen siin  ja siin ennegi kirjutanud, nii liha- kui kartulivorstidest. Kuigi grillimishooaeg 
on läbi, ei tähenda see, et vorsti ei võiks teha, pigem vastupidi, jõulud lähenevad kohutava kiirusega ja vorstid on jälle aktuaalsed. Olgu need siis veri-, tangu-, liha-, või kartulivorstid - isetehtud on ikka hästitehtud.
Kuna vorste sai tehtud üheksat eri sorti, ei hakka ma siinkohal kõiki retsepte kirja panema, pigem kordan üle mõned põhitõed, mida järgides vorstitegu alati õnnestub.
Soolikad - neid saab nii turult osta kui internetist tellida. 
Üks 15 meetrine pakk mahutab ca 10 kg täidist.
Kui kõike korraga ära ei kasuta, säilivad soolikad soola sees kilekotis tavakülmkapis ca aasta, uuesti külmutada ei ole vaja.
Ära topi vorste liiga tihkelt, see hoiab keetmisel/grillimisel ära lõhkemise.
Kui teed vorsti kartulist või taisest lihast, võiks rasvasemat liha olla 20-30%, kasuta erinevaid rasvasemeid tükke, seakõht, soolaliha, suitsupõsk jne.
Kartulivorstid tuleb ka ära keeta, grillvorstide puhul see ei ole otseselt vajalik, aga võib, maitse tuleb teistsugune. 
Kui kartulivorstidel kartulimass peale hakkimist sõelal ära pesta, jäävad vorstid ilusamat värvi.
Sügavkülmas säilivad kõik vorstid hästi, kui tahad neid aga tavakülmas pisut pikemalt säilitada, ära pane sibulat.
Eksperimenteeri - keeda, ära keeda, grilli, tee ahjus, suitsuta, hauta tomatikastmes, kasuta erinevaid lihasid - siga, veis, kits, põder, kana, kalkun, part.
Mängi tekstuuridega, haki peenemalt või jämedamalt, kasuta hakklihamasinat, riivi jne.
Mängi maitseainetega, värskes ürdid, kuivatatud ürdid, piprad jne.
Ühine vorstitegu on muidugi ka suurepärane sotsiaalne ühisüritus mis kõigile meeldib.
Paar retsepti ka

Jaagu kitsevorst

1.2 kg hirvetalle tailiha, kelmetest puhastatud
1  kg kartulit
1/3 seakõhtu juurde
0,3 kg mugulsibulat
1 sibul
pea küüslaauku
10 jalapenot
soola
pipart
3 supilusikat endale meeldivat äädikat
mehe peotäis kappareid
peotäis rohelist - vorstirohi, tüümian, salvei, rosmariin

Jaagu kartulivorst (ei ole klassikaline, on interpretatsioon)

kilo kartuleid
2 suurt porgandit
0,3 kg mugulsibulat
pea küüslauku
5 tšillit
peotäis rohelist - vorstirohi, tüümian, salvei, rosmariin
soola
pipart
1 suur punane sibul
Nii näebki välja 30 meetrit vorsti
Sildistamine on oluline kui vorste on 9 sorti, pildil kits ja kalkun
Siga (vorst, mitte Mart)
Kana
Lammas
Vorstimasinate hinnad algavad kuskil 50 eurost, edukalt töötab ka plastpudelist lõigatud lehter ja puupulk. Samuti on elektrilistel hakklihamasinatel vorstiotsik olemas.

teisipäev, 25. oktoober 2016

Küpsetatud seakoot

Tegu ei ole retseptiga vaid pigem meeldetuletusega et peale filee ja karbonaadi on loomadel ka teisi häid tükke. Kui kokku satuvad korralik tooraine ja esimene lumi, siis lööb selline vana hea toit silma särama küll. Kindlasti tuleks ka ära vaadata see lõiguke multifilmi.
Internet on täis erinevaid retsepte perfektse koodi valmistamiseks ja neid viise ongi kindlasti mitmeid, mis viivad ühtmoodi hea tulemuseni. Mina teen nii lihtsalt kui võimalik ja maitsestan tagasihoidlikult.
Soovitan teha nii:
Võta korralik tagakoot ja lõika kamar pisut katki, kas ruudud, triibud või muhu muster, see on puhtalt maitse asi, oluline et maitseained kohale jõuaks.
Tee uhmris pasta õlist, soolast, piprast ja peast küüslaugust ja määri koot sellega kokku. Pane koot hautamispotti, vala lisaks tass vett, kata kaanega ja pane 250 kraadisesse ahju. Alanda kuumus kohe 140 kraadini ja unusta koot neljaks tunniks. 
Siis võta potil kaas ära, tõsta kuumus 230 kraadini ja küpseta kuni kamar on pealt krõbe. Võib kasutada ka ainult ahju ülemist kuumutuselementi/grillrežiimi, olenevalt ahjust. Valmis ta ongi. Praeleemest saab hea kastme kui sinna hakitud sibulat lisaa ja pisut kokku keeta. 
Juurde sobivad hästi hapukapsad, mina ostan Uus-Kongo talu omi ja hautan õunamahla ja tumeda õlle segus kuhu lisan ka paar lusikatäit mett. Lihtne ja tõhus külma ilma toit.
Korraliku koodi leidsin Märjamaa lihapoest. Samuti on koote alati turul.


laupäev, 20. august 2016

Ketšup

Ketšupi ajalugu on igati huvitav lugemine. Poekauba hulgas on saadaval nii puhast kulda kui ka täiesti kummalisi tooteid, millede maitse ja koostis võtavad olenevalt tootest kas õlgu kehitama või lausa judisema. Minu lemmikuteks on Bulgaaria tooted, sellised vanakooli maitsega. Kui aga tomatiuputus ootamatult jälle kätte jõuab, saab neist keeta kõikvõimalikke möginaid, sealhulgas miks mitte ka ise ketšupit teha. Piiriks ainult keetja maitse-eelistused ja fantaasia.
Mina tegin nii:
2 kg tomateid
0,5 kg mugulsilbulaid
2 pead küüslauku
3 prisket tšillikauna
suur peotäis peterselli ja koriandrit, (mina panin ka pundi leeskputke, seda vist kõigil ei ole võtta)
5 spl 30% äädikat
3 spl pruuni suhkrut (näiteks toorroosuhkrut)
purustatud musta pipart
soovi korral suts kaneeli
soola
Kõik toorained puhastada ja hakkida, (mina tomateid ei koori, ei näe mõtet), siis paksu põhjaga potti ja madalal kuumusel podisema.
Kui segu on paksenenud, siis sauseguriga ühtlaseks ja veel vaikselt podiseda lasta kuni soovitud paksuseni. Timmida maitsed paika, vajadusel maitseaineid lisades. Tõsta steriliseeritud purkidesse/pudelitesse ja kaaneta. 

esmaspäev, 25. juuli 2016

Avatud talude päev

Nagu eelmisel, oli ka sel aastal meeleolukas pühapäev, mil sai näha et kõigest hoolimata keeldub maaelu välja suremast. Sel aastal väisasin Pärnumaa talusid, sai proovida siidrit, kätt harjutada vorstitegemisel, näha linde-loomi, kuulata muusikat. 
Tundub et sel aastal olid ka talud paremini ette valmistunud ja enam ei pungitanud pererahvas ehmunult silmi kui eeldatava mõnekümne inimese asemel oli järsku õue peal väiksemat sorti laulupidu, mille külastajad ronivad iga nurga taha ja küsivad mitte just kõige targemaid linnameheküsimusi.
Igatahes on tore et huvi paistab olevat vastastikune, väiketootja tahab jõuda otse lõpptarbijani ja lõpptarbija on nõus kasvõi korragi aastas väiketootja juurde sõitma. Minu puhul asi töötab, ostan siiamaani eelmisel aastal külastatud ürditalu tooteid. Usun et sellistest üritustest saab alguse nii mõnigi koostöö. Mis muud kui soovida talupidajatele jõudu ja kutsuge ikka järgmisel aastal ka külla.
P.S Mida rohkem infot on talude päeva kodulehel iga talu kohta eraldi, mis kell mis toimub, seda paremini külalised planeerida saavad. 
Tori Jõesuu siidritalu siidrid ja Vorstiwabriku lihakaup

neljapäev, 23. juuni 2016

Mardi mögin

Ega kaks kolmandata jää. Enne on Mart siin figureerinud suurepäraste paella ja kitseretseptidega. Tegu ei ole siiski koolivend Mardi jutu stenogrammiga, vaid tema suurepärase grillkastme ehk salsa retseptiga, mis sobib nii grillvorsti-, liha-, kui kalakõrvaseks.
Etteruttavalt olgu kohe öeldud, et ei tasu heituda tšillikogusest, kinnitan et kaste ei ole sugugi nii äkiline kui arvata võiks, sidruni- ja apelsinimahl neutraliseerivad enamuse teravusest ja jätavad alles pigem mõnusa särtsu.
Haki tšilli, nii 5-6 tk.
Riivi ühe sidruni koor, ainult kollane osa.
Pigista ühe sidruni ja poole apelsini mahl, peaks katma tšilli.
Haki till, koriander, petersell ja roheline sibul koos mugulatega, tunde järgi kogus, aga selline kuhil ikka.
Haki sisse päikesekuivatet tomatid (võid koos õliga panna).
Lõpuks vala õliga üle, peaks tulema selline paksem kaste. Üldjuhul sobiv suhe 1 osa sidruni/apelsinimahla ja 3 osa õli, aga tee maitse järgi.
Siis veidi soola ja värskelt jahvatet pipart (toob maitsed esile).
Sobib hästi nii grillitud kala, (mida ei pea küpsetades siis maitsestama) vorstide kui grill-liha ja värske salati peale. Selline mögin siis Mardilt. A jutt on tal mõistlik.

pühapäev, 12. juuni 2016

Rabarber, angervaks, põdrakanep

Jätkan audiopostitusega, mille ERR ja Meelis Süld on kenasti purki pannud.
Suvi ilma Vikerraadio ja väliköögita ei ole suvi.
Kui juba kassipilt blogis olemas on, ega siis lillepildid tulemata jää. Mis saab sirelitest, selgub aga viimasel pildil.


Tulbid ostsin Hollandist, Keukenhofi aedadest


Valmib sirelisiirup. Idee Kristelilt. Kasutada kavatsen limonaadi tegemiseks, mohitosse, margaritasse, caipirinhasse jne


pühapäev, 22. mai 2016

Räim on tegija

Nii ongi. Räim on tegija. Sedakorda audiopostitus, rahvusringhäälingu poolt intevjueeris Meelis Süld.
Kuulata saab siin. 
Millalgi peab ju esimene kassipilt ära tulema. Õnneks ütles Mari-Liis selle kohta järgmist - Priit, pole põhjust oma imidži pärast muretseda - see ei ole kassipilt, täiesti korralik räimefoto ju.

esmaspäev, 25. aprill 2016

Kas pannkooke on lihtne teha? Jah, kui retsept on hea.

Ei ole, vähemalt minu jaoks ei ole see alati lihtne olnud. Olen pigem hommikune omleti kui pannkoogisööja, on aga läinud niimoodi, et olen teinud viimasel ajal mitmeid pannkoogihommikuid suuremale seltskonnale.
Seega tekkis ka vajadus leida parim retsept õhukeste ülepannikookide tarvis, mille sisse oleks mõnus täidiseid rullida. Et ei oleks nätkse, liiga paks, liiga õhuke, jne, jne.
Selle sisuliselt täiusliku retsepti ma ka õnneks leidsin - Mari-Liisilt, kes selle omakorda kuskilt ajakirjast leidis. 
Soovitavalt tuleks ära unustada ka igasugune gluteeni-, laktoosi- ja muu moodne talumatus (vabandan ette nende mõnesaja Eesti inimese ees, kes päriselt on talumatud) ja kasutada nisujahu, mune, võid, piima jne, et oleks ikka nagu päris. Alltoodud kogustest tehtud kooke ma kokku ei ole lugenud, aga jätkub ilusti ca 20-le.

1kg nisujahu
10 muna
2,5l piima
5tl suhkrut
1tl soola
100g sulavõid

Sega jahu soola ja suhkruga, seejarel sega sisse lahtiklopitud ja piimaga segatud munad, lõpuks sulavõi. Kui on aega, lase taignal tunnike seista, kui mitte, prae kohe kuumal õlisel pannil õhukesed koogid. Serveeri meelepäraste täidistega. 
Igale maitsele midagi - erinevad moosid, kohupiimapasta-soolaforell, kohupiimapasta-suitsulõhe, riivjuust-majonees. Lisaks maitseroheline ja karulaugupesto. 
Karulauk ootamas pestoks saamist.

laupäev, 9. aprill 2016

Kasevete aeg

Alustan muusikasoovitusega, milleks on loomulikult Singer-Vinger ja Kasevete aeg. Kõlas teine Rock Cafes nende 30-ndal juubelil siiamaani hästi.
Nüüd aga kaseveest. Rääkisin ka rahvusringhäälingus sellest, seega ümber kirjutama ei hakka, mainin  ainult ära, et olge siis kevadel mahla lastes, karulauku korjates jne, ikka vastutustundlikud ja loodusest hoolivad, et kõiki neid kevadrõõme ka edaspidi jätkuks.
Pisut vahuveini- või siidripärmi ja viinamarjasuhkrut ja nii ta käima läheb. Siis ilusatesse pudelitesse, natuke veel suhkrut ja tuleb ka mull sisse. Taustal laagerdumas ipa, mille nimi on inspireeritud tuntud popplaulust:)

reede, 25. märts 2016

Hipsteripissist ja isetegemisest

Lugesin Vello Nelikendkaks jutukesi hipsteritest ja ei saa jätta tsiteerimata - "Vaatasime veidi eemalt, kuda peahipster võttis oma prillisanga sisse ehitatud pardatšokist Albert Einsteini tsitaadikujulise pudeliavaja ja tegi kõigil õlled lahti."
Lähemalt siin ja siin. Jutud on muhedad, mind ajavad naerma küll. Nüüd aga asja juurde, pean nimelt tunnistama et oleme väiksema seltskonnaga alates eelmisest sügisest pea kümmekond korda ise õlut teinud. Seda korralikku, mitte kontsentraadist vaid klassikalist, koostiseks vesi-linnased-humalad-pärm. Oleme teinud nii pilsnerit kui alet, nii ipat kui saisoni. Varustuseks siis 50L Braumeister tark programmeeritav keedukatel, mis oskab ise aega ja temperatuure sättida ja pumpab vett läbi linnaste. Samuti veel pump ja väike aga võimas plaatjahuti virde kiireks jahutamiseks. Kääritusnõud ja säilitusvaadid, külmkapp ja veel nipet-näpet. Detailidesse ma laskuma ei hakka, kes ei ole õlut teinud, see ei saaks aru ja kes on teinud, tahaks rohkem detaile ja retsepte. Tooraine on siiamaani tulnud pruulimine.ee poest. Saada aga retsept ja kahe päeva pärast jahvatatud linnased käes. Lihtne ja mugav.
Oma jutuga tahan aga jõuda sinnamaani, et iga isetehtud õlu on mulle maitsenud. Oleme ka olnud suhteliselt konservatiivsed ja võistlust mille võidab kõige mõruma ipa tegija, ei ole korraldanud. Mägrakust ja lambapabulaid ka ei ole kasutanud. Hipsteriks muutumast takistab mind edukalt minus elav korporant, mis ei luba õllega napakaid katsetusi teha. See ei välista aga loomulikult mõistlikku eksperimenteerimist ja nagu öeldud, iga tegu on maitsenud hea. Suurimaks plussiks on aga õlleteoga kaasnev seltskondlik aspekt, degusteerimine, targutamine, muretsemine, üle mõtlemine, rõõmustamine ja rahulolu. Tehtagu õlut!
Pildil nimetu, aga hea punane õlu.

esmaspäev, 14. märts 2016

Pisut eksperimentaalkulinaariat - praetud pullimunad

Olen sarnast kraami aeg-ajalt söönud, ise teinud aga kõigest mõne korra. Põhjuseks enamasti toorainepuudus. Seega - kui munad turuletis - ära kõhkle, osta ära.
Nende delikaatsete elundite valmistamiseks on retsepte hulgi, enamasti on mindud siiski lihtsat ja õiget teed, pannile ja valmis. Pisut eeltööd on ka vaja. Esiteks eraldada, (see jäägu professionaalidele), siis puhastada, marineerida, soovi korral paneerida ja lõpuks praadida. 
Mina tegin nii:
Munad viieks minutiks keevasse vette, siis külma vette jahtuma, siis kelmest puhastada, protsess ise on nagu muna koorimine ikka, ainult noa abil ja meenutab rohkem nülgimist. Seejärel tuleb munad viilutada, soovitavalt austusega eelneva kandja vastu, nii 1,5 cm paksusteks viiludeks ja panna marinaadi. 
Marinaad võib olla valmistatud erinevalt, vastavalt fantaasiale, minul oli alljärgnev:
worcestershire kaste
sojakaste
dijoni sinep
laimimahl
suhkur
must pipar
tume õlu (hetkel oli avatud Põhjala Öö, läks see)
Tunnike marinaadis ja siis pannil kõrgel kuumusel õlis kiirelt pruuniks praadida ja suupiste valmis.
Süüa aupaklikult eelnava kandja suhtes. Olgu ka ette ära öeldud, et tekstuur ei pruugi kõigile sobida, samas huvi pärast proovida tasub ikka.
Muusikasoovituseks lugu mis maakeeli kõlaks - anna mulle see banaan!

pühapäev, 27. detsember 2015

Praetud rooskapsad singi ja küüslauguga

Rooskapsas ehk brüsseli kapsas on tore taim, näeb lahe välja, maitseb hea ja on sisuliselt ravimtaim, aidates paljude hädade puhul. Tavalisest peakapsast mõrkjam, aga maitsekam. Võib tarvitada nii toorelt, keedetult, praetult, röstitult, hapendatult jne jne. Mina aeg-ajalt ikka praen kui poes otsa jooksen.

Vaja läheb:
rooskapsaid
sinki või peekonit 
küüslauku
soola-pipart
serveerimiseks parmesani ja kreeka jogurtit

Lõika rooskapsastel juurepoolne ots maha, siis kukuvad kergesti ära ka mõned pealmised viletsamad lehed. Poolita kapsad, haki sink ribadeks. Kuumuta pannil õli, prae sink ja kapsad kuldseks. Viimaseks paariks minutiks viska juurde hakitud küüslauk. Valmis. Serveerimisel lisa paar keerdu pipart ja riivitud parmesani. Kõrvale sobib hästi kreeka jogurt.

esmaspäev, 2. november 2015

Noore kitse hautis

Pealkiri annab aimu, et jällegi on üks kokandussõna eesti keelest puudu. Kõige lähem vaste võiks olla vast piimakits, aga see ei pruugi pisut vanema looma puhul alati täpne olla. Kitse noorloom on samuti kohmakas. Hispaanlased ütlevad cabrito, kasutan tihti ka seda.
Aga see selleks, nüüd toidu juurde. Alljärgnev retsept ei ole minu, vaid nagu ka siin blogis olev paella retsept - pärit koolivend Mardi varasalvest ja on liiga hea, et jagamata jätta. Tegu on pikema sotsiaalse ettevõtmisega, mille käigus jõuab käia saunas, juua veini, rääkida maast ja ilmast. Retsept räägib puuküttega ahjust, sellest ei maksa heituda, teevad ka tavalised praeahjud oma töö ära. Hautamispott võiks olla suur. Päris suur. Antud retsepti kogustest jäi kaheksale inimesele paljuks, sööjaid oleks võinud vabalt rohkemgi olla. Kes mõtleb et kustkohast see kits küll välja võluda, siis siinkohal on abiks doktor Google, mille abiga leiab üles hulga kitsekasvatajaid, kes ka liha müüvad. Kui kits tundub liiga eksootiline, võib kasutada lammast.

Kits tahab pikemat küpsetamist kui teised lihad. Järgnevat restepti olen kasutanud ka lambaraguu jaoks ning on samuti sobinud. Koguseid on raske määrata, paljuski on see käinud tunde järgi.
Ahjuna kasutan oma puukütte ahju, mida kütan ca 2 tundi. Proovin ajastada kogu protsessi niimoodi, et selleks ajaks kui ahi on valmis kinni panemiseks, on roog valmis ahju minema. Kokku küpseb selline kogus ca 4 tundi. 

Osised: 
Kitse tükeldet rümp – 4 jalga, 2 aba, kael, mõned ribid – ca 3-4kg. 
Oliivõli 
4*400g purustet tomateid (usinad võivad ka värskest tomatist segu kokku segada) 
Punaveini (Chianti, pool pudelit) 
Omatehtud kanapuljong kahest kanakoivast (maitseks loorberit, sibulat, pipart, soola) 
5 porgandit 
3 värsket rosmariinioksa 
3 sibulat 
1 varsseller 
Kuivatet oregano (maitse järgi, aga nii supilusika jagu vähemalt) 
Sool ja pipar 

Juhised: 
1. Vala kitsetükid kergelt õliga üle, hõõru sisse sool ja pipar, las seisab kuni valmistad puljongit ja kastet. 
2. Valmista kanapuljong (võtab ca 1 tund) 
3. Haki sibulad, porgandid ja varsseller 
4. Võta suur pott, aja seal õli kuumaks. Lisa porgandid, hiljem sibul ja seller ning hauta neid veidi õli sees (nii 10 minutit). 
5. Lisa vein, natukese aja pärast puljong (kui veiniaurud on lahtunud), hiljem tomatid. Sega, lase keema tõusta, keera tuli vaiksemaks ja jäta hauduma (10 minutit) 
6. Maitsesta kaste soola, pipra ja oreganoga, jäta podisema vaiksel tulel 
7. Pane valmis haudepott kuhu kõik see kraam ära mahuks 
8. Võta grill- või röstimispann ja aja kuumaks 
9. Rösti kitsetükid järgemööda ning pane haudepotti 
10. Kui kõik tükid potis, vala peale kaste, lisa rosmariinioksad ja tõsta pott ahju, 3-4 tunni pärast (olenevalt ahju iseloomust) on roog valmis. 
PS. Porgand ja seller jäävad äratuntavateks tükkideks. Olen proovinud peale valmimist ka kastme püreestamist – see läheb paksemaks ja maitsed tulevad ka rohkem esile. Samas, nii suure koguse juures on see pärirs suur ettevõtmine, küll aga annab seda teha ülejääkidega. Kõrvale ahjujuurikad ja peedisalat. Vein võiks olla ülemise riiuli pealt.
Kiire ja aurune mobiilipilt ei anna just palju edasi, aga kinnitan et asi on vaeva väärt

esmaspäev, 5. oktoober 2015

Veiseliha singi ja salveiga

Pealkiri on lihtne, toit samuti, originaalnimega saltimbocca, ehk siis hüppab suhu itaalia keeles, päritolu siis samuti Itaaliast.
Paljud retseptid soovitavad vasikaliha, sama paljud piirduvad lihtsalt veiseliha lõikudega.
Minul oli kasutada lihaveise rinnatükk, mida ma hoidsin parema laagerdumise ja pehmuse huvides täpselt säilivusaja viimase päevani. Oli pehme ja laagerdunud küll, usun et maitsekam kui vasikaliha.
Tõe huvides olgu öeldud, et kuigi kõik koostisained olid väga head, sai i täpiks salvei, mis on sel aastal peenras kasvanud kuidagi eriti hea ja aromaatne. Ma ei ole küll hariduselt aednik kuid mulle tundub, et külmal suvel olid ka plussid, kõik ürdid kasvasid küll aeglasemalt, aga suve lõpuks on kõik ikkagi väga ilusad, võimsad ja pika aja vältel kogu suve maitsed endasse kontsetreerinud.

Vaja läheb

veiseliha lõike, ca 1cm paksusega, minu puhul siis veise rinnatükist
prosciutto't ehk parma sinki õhukeste viiludena, nagu teda enamasti ka müüakse
värskeid salveilehti
sorts kuiva valget veini
soola-pipart
oliivõli
killuke võid

Haamerda lihalõigud poole õhemaks. Maitsesta soola ja pipraga, pane ühele poole salveilehed, nende peale singilõigud ja kinnita hambatikkudega. Pane pannile õli ja tükike võid, lase korralikult kuumaks ja prae liha mõlemalt poolt pruuniks, siis vala pannile sorts veini, mitte nii et liha päris kaetud oleks, aga nii umbes lihatükkide ülemise servani ja kuumuta niikaua kui pool veini on aurustunud/redutseerunud ja ülejäänust on moodustunud mõnus kaste. Serveeri hea rohelise salatiga, kus võiks olla tomatit, rukolat jms.

pühapäev, 13. september 2015

Grillitud veise kõhuäär

Kui eelmises postituses on juttu külje- või kõhuääre rullist, mis tehtud väga õhukesest lihatükist, siis nüüd jätkan kõhuääre tükiga, mis on paksem, kitsam ja pikem. Prantsuse keeles bavette. Kusjuures, suures uute sõnade loomise tuhinas ja kohutavate toortõlgete kasutamise maanias olen järjest rohkem tähele panema hakanud, et kokanduses on paljud vajalikud sõnad ja ka lihtsalt tõlked eesti keeles sootuks puudu ja seega on tihti kasutuses inglise-, prantsuse- või hispaania-, või misiganeskeelne termin, ajades päeva lõpuks asjad üpriski segaseks, kuna eri keeltes termineid kasutatakse kuidas juhtub ja läbisegi,  mis kellelegi parasjagu meeldib või miskeelset keegi esimesena kuulnud ja omaks võtnud on, võimalusi eksida ja üksteisest mööda rääkida igatahes jätkub. Olgu see mõtteaineks keeleinimestele. Nüüd aga liha juurde tagasi. Jällegi on sellise asja maitsestamine puhtalt fantaasia küsimus, samas aga ei soovitaks ma korraliku veisetükiga üleliia vigurdada ja suuremat maitsete pillerkaari, mis liha enda maitse ära tapab, korraldada. Pigem anda juurde mingi mõnus nüanss ühe-kahe endale eriti meeldiva maitsega.

Vaja läheb:
lihalõige millel on nimeks bavette, pakendil kirjas
neutraalse maitsega õli
apelsinimahla
küüslauku hakituna
värsket koriandrit hakituna
soola-pipat

Valmista ülaltoodud ainetest marinaad ja pane liha toidukarbis või kilekotis üleöö seisma. Paar tundi enne grillimist võta liha külmikust välja. Tee grilli korralikult kuumad söed ja grilli kiirelt liha mõlemalt poolt mõned minutid, nii et liha jääks seest roosa. Lase lihal natuke rahuneda, viiluta õhukeselt ja serveeri. Juurde sobib tummisem punane vein, ciabatta, rukola, tomat jne. Samuti pakkusin juurde grillitud paprikat ja maisi.

esmaspäev, 31. august 2015

Veise kõhuääre rull

Sattus kätte lihatükk, mis igal veisel olemas on, aga sellist lõiget ei olnud ma enne kaubandusvõrgus kohanud. Tegu on siis väga õhukese küljetükiga, mis näeb välja nagu vana T-särgi seljaosa. Hispaania    keeles on selle nimetus matambre ja Argentiina köögis on tegu väga levinud asjaga, nii täidisega rullina kui ka grillituna. Sellest tehakse ka karnivoori unistustepitsat, nii et pitsapõhjaks on taigna asemel liha. 
Rulli täitmine ja maitsestamine on loominguline tegevus ja sõltub suuresti sööjate personaalsetest maitse-eelistustest. Sisse kõlbavad juurviljad, keedumuna, peekon jne, jne. Mina tegin suhteliselt lihtsa ja väheste komponentidega rulli.

Vaja läheb: 
Veise kõhuääre tükk (matambre, pakendil kirjas, minu oma oli pärit Liivimaa Lihaveiselt)
porgandit pikuti neljaks lõigatuna
värsket koriandrit hakituna
küüslauku hakituna
soola-pipart
Soovi korral maitse järgi kuivatatud ürte, mina kasutasin dipikastmele mõeldud ürdisegu, mis sisaldab piparrohtu, tüümianit, oreganot, sellerit ja tilli. Sellise ürdisegu leidsin Avatud Talude päevalt maitse- ja ravimtaimedele spetsialiseerunud Uuskaubi talust. Nüüd oskan juba ka poest otsida, väga mõnus ja omamoodi dipikaste tuleb, näiteks Kreeka jogurtiga.

Laota lihatükk laiali ja puhasta kelmetest. Laota peale maitseained, ürdid, porgandid ja küüslauk. Keera liha rulliks ja seo nööriga kinni. Pruunista rull pannil igast küljest. Pane rull kas hautamispotti või ahjuvormi, kata kaane või fooliumiga. Olenevalt rulli suurusest küpseta 180 kraadises ahjus 1-1,5 tundi. Lase 20 min rahuneda ja serveeri viilutatuna. Olgu veelkord öeldud, et maitsestamine on puhtalt fantaasia küsimus, kes soovib teravamaid elamusi, võiks kasutada tšillit, paprikat, mida iganes.