pühapäev, 27. detsember 2015

Praetud rooskapsad singi ja küüslauguga

Rooskapsas ehk brüsseli kapsas on tore taim, näeb lahe välja, maitseb hea ja on sisuliselt ravimtaim, aidates paljude hädade puhul. Tavalisest peakapsast mõrkjam, aga maitsekam. Võib tarvitada nii toorelt, keedetult, praetult, röstitult, hapendatult jne jne. Mina aeg-ajalt ikka praen kui poes otsa jooksen.

Vaja läheb:
rooskapsaid
sinki või peekonit 
küüslauku
soola-pipart
serveerimiseks parmesani ja kreeka jogurtit

Lõika rooskapsastel juurepoolne ots maha, siis kukuvad kergesti ära ka mõned pealmised viletsamad lehed. Poolita kapsad, haki sink ribadeks. Kuumuta pannil õli, prae sink ja kapsad kuldseks. Viimaseks paariks minutiks viska juurde hakitud küüslauk. Valmis. Serveerimisel lisa paar keerdu pipart ja riivitud parmesani. Kõrvale sobib hästi kreeka jogurt.

esmaspäev, 2. november 2015

Noore kitse hautis

Pealkiri annab aimu, et jällegi on üks kokandussõna eesti keelest puudu. Kõige lähem vaste võiks olla vast piimakits, aga see ei pruugi pisut vanema looma puhul alati täpne olla. Kitse noorloom on samuti kohmakas. Hispaanlased ütlevad cabrito, kasutan tihti ka seda.
Aga see selleks, nüüd toidu juurde. Alljärgnev retsept ei ole minu, vaid nagu ka siin blogis olev paella retsept - pärit koolivend Mardi varasalvest ja on liiga hea, et jagamata jätta. Tegu on pikema sotsiaalse ettevõtmisega, mille käigus jõuab käia saunas, juua veini, rääkida maast ja ilmast. Retsept räägib puuküttega ahjust, sellest ei maksa heituda, teevad ka tavalised praeahjud oma töö ära. Hautamispott võiks olla suur. Päris suur. Antud retsepti kogustest jäi kaheksale inimesele paljuks, sööjaid oleks võinud vabalt rohkemgi olla. Kes mõtleb et kustkohast see kits küll välja võluda, siis siinkohal on abiks doktor Google, mille abiga leiab üles hulga kitsekasvatajaid, kes ka liha müüvad. Kui kits tundub liiga eksootiline, võib kasutada lammast.

Kits tahab pikemat küpsetamist kui teised lihad. Järgnevat restepti olen kasutanud ka lambaraguu jaoks ning on samuti sobinud. Koguseid on raske määrata, paljuski on see käinud tunde järgi.
Ahjuna kasutan oma puukütte ahju, mida kütan ca 2 tundi. Proovin ajastada kogu protsessi niimoodi, et selleks ajaks kui ahi on valmis kinni panemiseks, on roog valmis ahju minema. Kokku küpseb selline kogus ca 4 tundi. 

Osised: 
Kitse tükeldet rümp – 4 jalga, 2 aba, kael, mõned ribid – ca 3-4kg. 
Oliivõli 
4*400g purustet tomateid (usinad võivad ka värskest tomatist segu kokku segada) 
Punaveini (Chianti, pool pudelit) 
Omatehtud kanapuljong kahest kanakoivast (maitseks loorberit, sibulat, pipart, soola) 
5 porgandit 
3 värsket rosmariinioksa 
3 sibulat 
1 varsseller 
Kuivatet oregano (maitse järgi, aga nii supilusika jagu vähemalt) 
Sool ja pipar 

Juhised: 
1. Vala kitsetükid kergelt õliga üle, hõõru sisse sool ja pipar, las seisab kuni valmistad puljongit ja kastet. 
2. Valmista kanapuljong (võtab ca 1 tund) 
3. Haki sibulad, porgandid ja varsseller 
4. Võta suur pott, aja seal õli kuumaks. Lisa porgandid, hiljem sibul ja seller ning hauta neid veidi õli sees (nii 10 minutit). 
5. Lisa vein, natukese aja pärast puljong (kui veiniaurud on lahtunud), hiljem tomatid. Sega, lase keema tõusta, keera tuli vaiksemaks ja jäta hauduma (10 minutit) 
6. Maitsesta kaste soola, pipra ja oreganoga, jäta podisema vaiksel tulel 
7. Pane valmis haudepott kuhu kõik see kraam ära mahuks 
8. Võta grill- või röstimispann ja aja kuumaks 
9. Rösti kitsetükid järgemööda ning pane haudepotti 
10. Kui kõik tükid potis, vala peale kaste, lisa rosmariinioksad ja tõsta pott ahju, 3-4 tunni pärast (olenevalt ahju iseloomust) on roog valmis. 
PS. Porgand ja seller jäävad äratuntavateks tükkideks. Olen proovinud peale valmimist ka kastme püreestamist – see läheb paksemaks ja maitsed tulevad ka rohkem esile. Samas, nii suure koguse juures on see pärirs suur ettevõtmine, küll aga annab seda teha ülejääkidega. Kõrvale ahjujuurikad ja peedisalat. Vein võiks olla ülemise riiuli pealt.
Kiire ja aurune mobiilipilt ei anna just palju edasi, aga kinnitan et asi on vaeva väärt

esmaspäev, 5. oktoober 2015

Veiseliha singi ja salveiga

Pealkiri on lihtne, toit samuti, originaalnimega saltimbocca, ehk siis hüppab suhu itaalia keeles, päritolu siis samuti Itaaliast.
Paljud retseptid soovitavad vasikaliha, sama paljud piirduvad lihtsalt veiseliha lõikudega.
Minul oli kasutada lihaveise rinnatükk, mida ma hoidsin parema laagerdumise ja pehmuse huvides täpselt säilivusaja viimase päevani. Oli pehme ja laagerdunud küll, usun et maitsekam kui vasikaliha.
Tõe huvides olgu öeldud, et kuigi kõik koostisained olid väga head, sai i täpiks salvei, mis on sel aastal peenras kasvanud kuidagi eriti hea ja aromaatne. Ma ei ole küll hariduselt aednik kuid mulle tundub, et külmal suvel olid ka plussid, kõik ürdid kasvasid küll aeglasemalt, aga suve lõpuks on kõik ikkagi väga ilusad, võimsad ja pika aja vältel kogu suve maitsed endasse kontsetreerinud.

Vaja läheb

veiseliha lõike, ca 1cm paksusega, minu puhul siis veise rinnatükist
prosciutto't ehk parma sinki õhukeste viiludena, nagu teda enamasti ka müüakse
värskeid salveilehti
sorts kuiva valget veini
soola-pipart
oliivõli
killuke võid

Haamerda lihalõigud poole õhemaks. Maitsesta soola ja pipraga, pane ühele poole salveilehed, nende peale singilõigud ja kinnita hambatikkudega. Pane pannile õli ja tükike võid, lase korralikult kuumaks ja prae liha mõlemalt poolt pruuniks, siis vala pannile sorts veini, mitte nii et liha päris kaetud oleks, aga nii umbes lihatükkide ülemise servani ja kuumuta niikaua kui pool veini on aurustunud/redutseerunud ja ülejäänust on moodustunud mõnus kaste. Serveeri hea rohelise salatiga, kus võiks olla tomatit, rukolat jms.

pühapäev, 13. september 2015

Grillitud veise kõhuäär

Kui eelmises postituses on juttu külje- või kõhuääre rullist, mis tehtud väga õhukesest lihatükist, siis nüüd jätkan kõhuääre tükiga, mis on paksem, kitsam ja pikem. Prantsuse keeles bavette. Kusjuures, suures uute sõnade loomise tuhinas ja kohutavate toortõlgete kasutamise maanias olen järjest rohkem tähele panema hakanud, et kokanduses on paljud vajalikud sõnad ja ka lihtsalt tõlked eesti keeles sootuks puudu ja seega on tihti kasutuses inglise-, prantsuse- või hispaania-, või misiganeskeelne termin, ajades päeva lõpuks asjad üpriski segaseks, kuna eri keeltes termineid kasutatakse kuidas juhtub ja läbisegi,  mis kellelegi parasjagu meeldib või miskeelset keegi esimesena kuulnud ja omaks võtnud on, võimalusi eksida ja üksteisest mööda rääkida igatahes jätkub. Olgu see mõtteaineks keeleinimestele. Nüüd aga liha juurde tagasi. Jällegi on sellise asja maitsestamine puhtalt fantaasia küsimus, samas aga ei soovitaks ma korraliku veisetükiga üleliia vigurdada ja suuremat maitsete pillerkaari, mis liha enda maitse ära tapab, korraldada. Pigem anda juurde mingi mõnus nüanss ühe-kahe endale eriti meeldiva maitsega.

Vaja läheb:
lihalõige millel on nimeks bavette, pakendil kirjas
neutraalse maitsega õli
apelsinimahla
küüslauku hakituna
värsket koriandrit hakituna
soola-pipat

Valmista ülaltoodud ainetest marinaad ja pane liha toidukarbis või kilekotis üleöö seisma. Paar tundi enne grillimist võta liha külmikust välja. Tee grilli korralikult kuumad söed ja grilli kiirelt liha mõlemalt poolt mõned minutid, nii et liha jääks seest roosa. Lase lihal natuke rahuneda, viiluta õhukeselt ja serveeri. Juurde sobib tummisem punane vein, ciabatta, rukola, tomat jne. Samuti pakkusin juurde grillitud paprikat ja maisi.

esmaspäev, 31. august 2015

Veise kõhuääre rull

Sattus kätte lihatükk, mis igal veisel olemas on, aga sellist lõiget ei olnud ma enne kaubandusvõrgus kohanud. Tegu on siis väga õhukese küljetükiga, mis näeb välja nagu vana T-särgi seljaosa. Hispaania    keeles on selle nimetus matambre ja Argentiina köögis on tegu väga levinud asjaga, nii täidisega rullina kui ka grillituna. Sellest tehakse ka karnivoori unistustepitsat, nii et pitsapõhjaks on taigna asemel liha. 
Rulli täitmine ja maitsestamine on loominguline tegevus ja sõltub suuresti sööjate personaalsetest maitse-eelistustest. Sisse kõlbavad juurviljad, keedumuna, peekon jne, jne. Mina tegin suhteliselt lihtsa ja väheste komponentidega rulli.

Vaja läheb: 
Veise kõhuääre tükk (matambre, pakendil kirjas, minu oma oli pärit Liivimaa Lihaveiselt)
porgandit pikuti neljaks lõigatuna
värsket koriandrit hakituna
küüslauku hakituna
soola-pipart
Soovi korral maitse järgi kuivatatud ürte, mina kasutasin dipikastmele mõeldud ürdisegu, mis sisaldab piparrohtu, tüümianit, oreganot, sellerit ja tilli. Sellise ürdisegu leidsin Avatud Talude päevalt maitse- ja ravimtaimedele spetsialiseerunud Uuskaubi talust. Nüüd oskan juba ka poest otsida, väga mõnus ja omamoodi dipikaste tuleb, näiteks Kreeka jogurtiga.

Laota lihatükk laiali ja puhasta kelmetest. Laota peale maitseained, ürdid, porgandid ja küüslauk. Keera liha rulliks ja seo nööriga kinni. Pruunista rull pannil igast küljest. Pane rull kas hautamispotti või ahjuvormi, kata kaane või fooliumiga. Olenevalt rulli suurusest küpseta 180 kraadises ahjus 1-1,5 tundi. Lase 20 min rahuneda ja serveeri viilutatuna. Olgu veelkord öeldud, et maitsestamine on puhtalt fantaasia küsimus, kes soovib teravamaid elamusi, võiks kasutada tšillit, paprikat, mida iganes.



neljapäev, 13. august 2015

Paella juhend algajale, samm sammult

Alljärgneva jutu algne autor ei ole mina, vaid koolivend Mart, kelle lahkel loal on võimalik nüüd osa saada paella valmistamise õpetusest, mis on üks äraütlemata tore ja seltskondlik tegevus, tipnedes suurepärase õhtusöögiga. 

Vaja läheb:
veini
head seltskonda
terrassi
paellapanni ja gaasipõletit
vajalikke tooraineid

Panni hooldus 
Uus pann pesta puhtaks, seejärel õlitada panni sisepinnad toiduõliga. Seda nippi, (õlitamist), korrata peale igat panni kasutuskorda. 

Paella valmistamise üldised nipid 
* Enne paella küpsetamist valmista kõik koostisosad ette – haki, pane eraldi anumatesse küpsetuskoha vahetus läheduses, sest kui alustad, siis läheb kiireks ... 
* Puljong proovi teha ikka ausalt ise! 
* Panni alus (ja seeläbi ka pann) pane kindlasti loodi, vastasel korral tekib kõrbemisoht. 
* Kuni „puljongietapini“ kasuta ainult sisemist põletiringi, kui riis on kergelt õliga läbikuumutet, sega kõik mis pannil, kenasti läbi ja vala peale puljong ning pane tööle ka põleti väline ring, kata pann fooliumiga. Peale seda enam segada ei tohi! Üldjuhul peaks puljong katma kogu segu ja küpsetusaeg fooliumi all on ca 15-20 minutit täisvungil. Kui tundub, et puljongit jääb väheks, lisa juurde. 20 minuti pärast lülita mõlemad põletid välja ja lase paellal paar minutit tõmmata. 

Puljong 
Puljong annab paellale maitse. Mereandide paella puhul olen teinud puljongi mõnest punasest kalast, liha- ja segu-paella puhul sobib hästi kanapuljong. Samas, see on puhas improvisatsioon! Tähtis on, et maitsestad puljongit nii soola, pipra kui vürtsidega, ka loorber ja sibul tuleb kasuks. 
NB! Ära unusta safranit, see teeb puljongi kollaseks ja annab maitset!
NB2! Kuna hiljem küpsetades riisile maitseaineid ei lähe, siis puljongi soolsus ja muu maitse annab riisile maitse! 
60cm läbimõõduga panni puhul läheb sul vaja umbes 1,5-2 liitrit puljongit, tee see kindlasti enne paellaga pihta hakkamist valmis. 

Retsept ja umbkaudsed kogused  

Kodukootud Paella Valenciana, tegu on improvisatsiooniga, koostisaineid võib vastavalt kättesaadavusele ja maitsele juurde panna või ära jätta. Kogusest jätkub vabalt kaheteistkümnele täiskasvanule ja viiele lapsele.
Sibul, hakitud 2-3tk 
Küüslauguküüs, hakitud 2-3tk 
Soovi korral tšillikaun, hakitud
Erinevad kalafileed 500g+ lõhe, valge kala, misiganes
Kana kintsuliha 500g+ 
Kanapuljong 1,5-2l 
Punast paprikat, viilutatuna 2-3tk 
Türgi oad 200-330g 
Värsked herned pisema kausi täis 
Sinimerekarpe 
Beebikaheksajalgu
Krevetid, kooritud 300g 
Krevetid, koorimata paar peotäit, võib panna ka paar hiigelkrevetti 
Sidrunit 2-3, sektoriteks lõigatuna 
Riis 1kg, näiteks Veski Mati pudruriis on ok
Õli 
Valget veini 
Sool 
Pipar 
Maitseroheline kaunistuseks 

Pane tööle sisemine põletiring, vala pannile õli ja alusta sibula, küüslaugu ning tšilliga. Kui oled need vaiksel tulel läbi hautanud, tõmba nad panni servadesse (kus hetkel pole nii kuum). Pane tükeldet kana pannile, maitsesta esmalt valge veini ja sidrunimahlaga, kui see vedelik on ära auranud, pane soola ja pipart. Ära päris läbi küpseta, tõmba samuti panni serva. Prae läbi türgi oad ja paprika, tõmba samuti panni serva. Seejärel värsked herned, siis kaheksajalad, nende järel kala (mida ei tohi väga läbi küpsetada). Viimasena kuumuta õlis riis kuni ta pole enam valge (sega teda seal panni keskel pidevalt). 
Sega kõik mis on pannil kokku ja läbi, pane käima ka väline põletiring. Vala kogu segule puljong, see peab pannil oleva kraami katma. Laota sinna peale koorimata krevetid ja merekarbid, kata pann fooliumi või suurem rätikuga ning lase ca 15 minutit podiseda. Piilu, et puljong päris ära ei aurustuks ega sisse keeks, seega kui vaja vala juurde, aga 15 minuti lõpuks peaks puljong olema täies mahus sisse keenud. Siis lülita põletid välja, pane pannile sidrunisektorid, kooritud krevetid ja maitseroheline, kata pann veel 5 minutiks rätiku või fooliumiga ning asu külalisi lauda kutsuma!
Valmis ta on ja siinkohal on paslik veiniklaasi kergitades tänada Marti uute teadmiste ja oskuste eest.
Muusikasoovituseks sobiv taustamuusika.





esmaspäev, 20. juuli 2015

Moos meestele (ja edasijõudnud naistele)

Kergelt šovinistliku pealkirja pärast palun mitte pikka viha pidada, aga tegu on suhteliselt kange ollusega, mis hoolimata oma hellokittylikust (eks ole nõme sõna) roosast välimusest on suhteliselt terav ja pealekauba järgneb sööjale veel mõne aja võimas aroom nagu köis. Seega siis moos meestele ja nendele edasijõudnud naistele, keda ei löö rivist välja meest saatev küüslaugupilv, mille leevendamiseks ei ole muud võimalust kui ka ise lusikatäis haugata.

Moos ise lihtne, vaja läheb:
100g mädarõikajuuri
kümmekond kirsstomatit
neli küünt küüslauku
näputäis soola ja teine musta pipart

Kogused on muidugi täiesti maitse asi, esialgu võib tomateid vähem olla ja kui saadus liiga kange või  paks tundub, võib neid järjest lisama hakata mahendamise ja vedeldamise eesmärgil.
Koori mädarõikajuured ja viiluta need, tee sama küüslauguga. Lisa sool-pipar ja kirsstomatid. Mina kasutasin purustamiseks väikest nugadega topsi, mis käib sauseguri otsa, kindlasti on veel palju erinevaid kodumasinaid mis sama töö ära teevad. Minutike töötlust ja voila! Sobib hästi ahjuprae, singileiva ja üleüldse igat tüüpi lihaga. Puhas tervis. Muusikasoovituseks üks selle suve toredamaid kontserdielamusi.

pühapäev, 19. juuli 2015

Grillvann, paari lisaga.

Kuna vana grill pidas vastu ainult viisteist aastat, enne kui põhi alt ära kukkus, olin sunnitud uue otsima. Kerge see ei olnud, päris pikk surfamine ja pisut meilivahetust. Tulemuseks uus grillvann - tavaline, nagu grillvannid ikka, aga paar mõnusat lisa ka.
Kuna asi on raske, siis ilma ratasteta ei oleks liigutamine just mugav.
Pool grilli saab vajadusel kaanega katta. Resti asemele saab panna ka sama suure malmplaadi, mis on hea kotlettide ja pannkookide tegemiseks, samuti on suur tööpind hea ettevalmistuseks.
See naljakas kast on suitsutamiseks, lepapilpad kasti põhja, liha või kala keskel olevale restile,  20-45 min ja voila!
Kuigi suitsutuskasti kasutatakse enamasti kala tarbeks, siis võin kinnitada et ka liha tuleb igati hea.
Muusikasoovituseks selle suve ilmale vastav lugu.

pühapäev, 17. mai 2015

Maasikarullid šokolaadiga

Minu jaoks ebatüüpiline postitus. Ma ei ole päris kindel, kas siin blogis mõni magus küpsetis on, või on see esimene. Igatahes kiire, lihtne ja iga mees saab hakkama. Kui üldiselt on söögitegemine looming, koogitegu aga täppisteadus, siis alljärgnev retsept on ülilihtne ja ei vaja mõõtmist-kaalumist.
Idee sain Tuuli blogist ja sügavkülma inventuurist, kus oli palju maasikamoosi.

Vaja läheb
500g lehttaigent (otsi ehtsa võiga)
maasika toormoosi (saaks ka värsketest maasikatest moosi teha, aga hetkel on need veel plastiku    maitsega, peaks kodumaised ära ootama)
tahvel valget šokolaadi

Rulli lehttaigen laiali, määri moosiga ja keera rulli. Rull lõika 3 cm laiusteke ketasteks ja lao need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jäta väike kerkimisruum ka. 180 kraadi kuniks kuldsed. Samal ajal sulata vesivannil šokolaad ja nirista ahjust võetud rullidele.

kolmapäev, 6. mai 2015

50 parimat restorani 2015

Uus tabel jälle väljas, seda näeb siit.
Meeldetuletuseks - restoranide edetabel sünnib kahes jaos. Kõigepealt kevadel valivad restoranitöötajad välja 50 parimat. Seejärel aga külastavad väljavalitud söögikohtasid nende endi teadmata kodu- ja välismaised hindajad, kes hindavad restorani sööke, jooke, teenindust ning miljööd. 
Selle põhjal moodustub sügiseks juba edetabel kus iga restoran on liikunud tabelis konkreetsele kohale 1-50.
Väga suuri üllatusi ei ole, aga siiski on tabelis 14 uut tulijat, mis näitab et potentsiaali on ja uusi häid kohti, kes tublisti pingutavad, tuleb juurde.
Seoses suve algusega soovitan tähele panna, et Pärnus on lausa neli uut tulijat, Kalamajaka kohvik, Raimond, Lime Lounge ja Piparmünt. Niiet lisaks suvepealinna olemasolevatele vahvatele kohtadele on juures mitu uut tegijat, mis aitavad ilusatel kuid ülerahvastatud suveõhtutel ehk kiiremini meeldiva istumiskoha leida. Suurematele toidusõpradele on need kohad muidugi ammu teada, aga kes veel ei ole käinud, soovitan suvel külastada. Nagu ikka, lõpetan jutu sellega et ükski tabel ei pretendeeri lõplikule tõele ja alati on küsimusi et miks nii ja miks naa, kuid samas on tegu küllalti adekvaatse abimehega reisi, õhtusöögi, külaliste vastuvõtu või mõne muu sündmuse planeerimisel.
Head algavat grillihooaega ja suviseid maitseelamusi.
Kui minu hallinev habe välja arvata, on Aet, Silja, Piret, (magnumi)-Liina, Tuuli, Mari-Liis ja Ragne muutunud jälle mitu aastat nooremaks, Ragne tundub et on ka pisut jälle kasvanud. Pilt: Lauri Laan
 

pühapäev, 22. märts 2015

Küpsetatud kitsejuust

Ehk siis peenema nimega Chevre Chaud. Igati mõnus eelroog või kergem põhiroog. Praeguse seisuga on meie kaubandusvõrgus juba piisavalt head kitsejuustu olemas. Nagu ikka laialt levinud retseptidega, on olemas palju eri versioone, mis kõik on kõige autentsemad. Mina panen kirja selle mis mulle kõige rohkem sobib.

Vaja läheb:
Rull kitsejuustu
Baguette või analoogset saialist
Rohelist salatit omal valikul, näiteks rukola-lollo rosso
Soovi korral seemneid, pähkleid ja head sinki (Parma, Schwarzwald, vms)
Provence ürdisegu

Kastmeks:
Suurem sorts oliivõli
Väiksem sorts valge veini äädikat või sidrunimahla
Lusikas mett
Lusikas Dijoni sinepit
Soola-pipart

Lõika saialisest toekas viil, määri õliga ja riputa peale provence ürte. Pane saiale toekas, nii paari sentimeetri paksune juustuviil ja määri ka see õli ja ürtidega. Rösti 200-kraadises ahjus ca 5-7 min, seal kõrval rösti soovi korral ka singiviilud ja seemned-pähklid.
Sel ajal pane salatikastme komponendid purki ja raputa korralikult läbi.
Aseta taldrikule salatipadi, puista soovi korral üle röstitud seemnete-pähklitega ja lisa krõbedad singiviilud, mis võib ka purustada.
Keskele juustusai ja kogu komplekt kastmega üle niristada. Sobib kevadet oodates koos valge veiniga ideaalselt.

pühapäev, 15. märts 2015

Räimed Peruu köögi ainetel

Ehk siis panin räimefileed Peruu köögi staari - ceviche - marinaadi. Eks autentse marinaadi koostise üle vaidlevad peruukad isegi, mina lähtusin põhimõttest et vähem on rohkem, ehk siis koostisainete rohkusege eriti ei priisanud.

Vaja läks
räimefileesid, ca 20
Marinaadiks
üks sibul peeneks hakituna
pool kauna tšillit peeneks hakituna
peotäis värsket koriandrit hakituna
soola
näputäis suhkrut
laimimahla

Marinaadi ained kokku segada ja räimed sisse. Hoidsin külmkapis üleöö, aga süüa kannatas vabalt ka kahe tunni pärast. Soovi korral sobiks marinaadi ka ingver ja küüslauk. Loomulikult kõlbab niimoodi teha ükskõik mis kala, nii valget kui punast. Sel juhul tuleks kala kuubikuteks lõigata, räime puhul kartsin et laguneb muidu liiga ära ja jätsin nad ühte tükki. Kellele marinaad liiga hapu tundub, võib panna laimimahla näiteks pooleks greibimahlaga.

reede, 20. veebruar 2015

Õlle ja suupistejuttu

Telliskivis avati uus ja tore õllepood Sip, kus on päris huvitav valik laiatarbekaubast pisut erinevaid õllesorte.
Kui A Le Coq lasi koos poe avamisega mõni nädal tagasi välja Eesti oludes küllaltki haruldase nisuõlle ja uuris kas ma esitlusele mõned suupisted teeks, olin nõus, seda aga tingimusel et õlu peab mulle meeldima. Maitsesin ära ja tuleb tunnistada et tegu on päris õnnestunud tootega, maitseb nagu peab, hea kerge juua ja kõrvale sobivad kõik klassikalised õllesuupisted, sealhulgas ka sellised, mida pakutakse näiteks Lõuna-Saksamaal.
Mina tegin sealihašnitsleid Viini moodi ja ube õuna-peekoniga. Üks siis saksa- ja teine eestipärane roog.

Seašnitsel Viini moodi

sea sise- või välisfileed
jahu, soola, pipart
muna
riivsaia
Lõika lihast 1cm paksused viilud ja vasarda 3-5 millimeetri paksuseks. Kasta jahu-soola-pipra segusse. Kasta lahtiklopitud munasse. Kasta riivsaia. Prae kuumal pannil õlis kuldseks, lase köögipaberil nõrguda. Serveeri kuumalt või külmalt, juurde sidruniviilud ja raputa üle hakitud peterselliga.

Oad peekoni ja õuntega

põldube
suitsusinki või peekonit
hapukamat õuna
Leota ube vähemalt üleöö. Vala leotusvesi ära. Keeda uue veega pehmeks, aga mitte pudruks. Sool lisa keeduvette alles lõpupoole, muidu ei kee oad pehmeks. Prae pannil suitsusingi või peekoniribad, lisa viilutatud õun ja oad, prae veel pisut. Serveeri hakitud peterselliga, soovi korral paku juurde kreeka jogurtit või hapukoort.
Keedetud põldoad peekoni ja õuntega
Šnitslid. Foto: Lauri Laan
 
Et laud oleks ilus, panustasid ka Tuuli ja Pille. Foto: Lauri Laan 
Foto: Lauri Laan

teisipäev, 13. jaanuar 2015

Dieet vol3 kapsa-kurgi-küüslaugu salat

Asjalood ei ole nii hirmsad nagu paistavad, dieeti ma ei pea ja ei kavatse ka propageerida, olen lihtsalt selle sügise ja talve jooksul korduvalt teinud üht ülilihtsat ja väga head toorsalatit, mis on mõnus nii maitselt kui lõhnalt, ühesõnaga suurepärane kooslus mida lausa peab jagama. Ei saagi nagu päris retseptiks nimetada, aga siin ta on.

Vaja läheb:
Pool väiksemat kapsapead, võimalikult tihket ja
krõmpsu, peenikesteks ribadeks hakituna
Kaks küünt küüslauku peeneks hakituna
Pool värsket kurki jämedalt riivituna
Värsket või külmutatud tilli peenelt hakituna
Näputäis köömneid
1 spl 30% äädikat
1 kuhjaga spl suhkrut
3 spl vett
1 tl soola

Sega kõik kokku ja valmis on suurepärase maitse ja mõnusa lõhnaga parajalt särtsakas salat. Söö kohe või säilita klaaspurgis kaane all, maitse muutub paari päeva oluliselt tugevamaks.
Muusikasoovituseks võrratu Glenn Miller ja "In the mood".

teisipäev, 30. detsember 2014

Jõuludieet vol2 - põdrapraad

Jällegi üks lahjemast, aga sugugi mitte halvemast lihast toit.
Kõigepealt lihast, kätte sattus neljakilone praetükk, mis oli ka vakumeeritud. Nagu veiseliha, nii on ka põdraliha parim kui ta saab aega laagerduda, mina hoidsin liha enne toiduks valmistamist tavalises külmkapis pluss nelja kraadi juures kaks nädalat. See on mõistlik aeg, et liha muutuks pehmemaks ja muredamaks. Siit ka väike soovitus, ostes poest värsket veiseliha, laske see vakumeerida ja laagerdage enne toiduks tarvitamist, paar-kolm nädalat tavalist külmkappi on hea, mingit mõtet ei ole sellist aega liha säilitada soovides seda sügavkülma panna. Laagerdamisest lähemalt siin. Kuigi poes on juba ammu müügil ka laagerdatud liha, saab seda edukalt ise ka kodus teha, pidades kinni elementaarsetest toiduhügieeni nõuetest.
Praad sündis aga nii - liha vaakumist välja paberiga kuivaks. Kiire igast küljest pruunistamine kuumal pannil, maitsestamine ja ahju.
Mina maitsestasin nii:
Panin uhmrisse kadakamarju, vürtspipart, rosepipart, musta pipart, rosmariini, jämedat soola ja uhmerdasin pisut peenemaks. Määrisin liha õli ja saadud seguga kokku. Panin hautamispotti veel ka peotäie küüslauguküüsi, teise musti ploome ja kaks kaneelikoort. Liha hautamispotti ja pool klaasi vett ka põhja.
Praad läks 200 kraadini eelsoojendatud ahju, siis alandasin temperatuuri kohe 150 kraadini ja lasin lihal neli tundi kaane all tiksuda. Kahe tunni möödudes keerasin külge ka. Pärast liha potist väljavõtmist keetsin kastme kokku. Kaste on oluline, kuna metsloom, nagu ikka, on taine ja kuivemapoolne. Kõrvale ahjujuurikad ja punane vein.
Valmis praest pilditegemine ununes, aga tükk oli igatahes aus.

neljapäev, 25. detsember 2014

Jõuludieet - küülik

Kuigi ma ülesöömist ei karda, võib aeg-ajalt ka mõne lahjema pala lauale panna. Küülik seda täpselt on. Jalgratast leiutama ei hakanud, käies Liina juurest veini ostmas, sain kaasa ka küülikuretsepti tema uuest liharaamatust.
Retsept ise on imelihtne.
Tükelda küülik, raputa tükkidele soola-pipart, paneeri jahus ja pruunista kiirelt kuumal pannil.
Lao tükid hautamispotti ja nende vahele viska mõned rosmariinioksad, peotäis musti kuivatatud ploome ja mõned küüslauguküüned. Vala peale 400 ml punast veini ja hauta tunnike 175-kraadises praeahjus. Siis võta potikaas maha, tõsta kuumus 200 kraadini ja lase veel veerand tundi ahjus olla. Valmis ta ongi. Paksuks ei tee ja ägama ei võta. Juurde näiteks rohelist salatit ja ahjus küpsetatud peedisektoreid. Lõppu ka õpetus, kuidas käituda jõuluvanaga ohutult.
Küülik ühes tükis.
Mina tükeldan nii - käpad-koivad ja siis sadul neljaks. Üle jäävad nahkjad küljed ja ribid, nendest võib teha puljongit.
Pruunistatud, enne ahjuminekut.
Ahjust tulnud. Kui on soov saade tummisemat kastet, võib liha potist välja võtta ja kastme rohkem kokku keeta.

esmaspäev, 3. november 2014

Profülaktiline saiakate movembrisse

Praeguste ilmadega on paras tegeleda haiguste ennetamisega. Seega üks soovitus õhtuse tee ja miks mitte ka brändi kõrvale.
Teada on, et mesi ja küüslauk on võimsad looduslikud tervistajad. Miks mitte nad siis kokku segada. Et segu paremini koos püsiks, kasutasin riivjuustu.
Selline kooslus turgatas mulle pähe Hommikutelevisiooni vaadates, kus olid teemaks juturaamatud ja nendes kirjeldatud söögid. Eelkõige ujus muidugi silmade ette Porthose kirjeldatud viis kuidas tervet lammast valmistada, kaasa arvatud tema koka spetsiaalne kullast rasvariisumislusikas. Ülalnimetatud kooslus on mulle aga meelde jäänud nõukaaegsest lasteraamatust "Olümpiamängud", (autor J. Ozeretskaja).
Usun et sobib isegi neile kes muidu küüslauku naljalt ei söö.

100g riivjuustu
4 spl vedelat mett (mee saab vedelaks näiteks vesivannil)
1 priske küüslauguküüs kas purustatuna või väga peeneks hakituna

Sega ained kokku ja serveeri näiteks röstitud sepikuga. Muusikasoovituseks novembrivihm ja Guns N' Roses, kes veel mäletab sellist lugu? P.S Kasvatage ikka vuntse.

neljapäev, 30. oktoober 2014

50 parimat söögikohta - paremusjärjestus ja paar tähelepanekut.

Kevadel välja kuulutatud 50 paremat on nüüd ka ritta seatud, rida saab näha Eesti Maitsete lehelt.
Samuti on seal näha kohtadele eri kategooriates antud punktid ja lahti seletatud hindamissüsteemi loogika.
Üldiselt pean kordama oma kevadist juttu, et eks nende tabelitega on nagu ikka, leidub nii pooldajaid kui mahategijaid, elu on aga näidanud, et suurimad mahategijad on tavaliselt mitte just kõige aktiivsemad nende kohtade külastajad.
See muidugi ei tähenda et ühekordse külastuse ja emotsiooni pealt ei tohiks hinnangut anda - muidugi tohib. Hea oleks aga kui sellisel juhul antakse aus ja konstruktiivne kriitika edasi otse teenindajale/kokale, mitte aga küsimusele kuidas maitses vastatakse positiivselt ja hiljem sotsiaalmeedias kirutakse, (enamasti see nii on, meie eripära vist). See ei vii edasi, uskuge, köögitöö on raske ja ainult aus tagasiside otse kohapeal viib edasi, sest olen kindel et tabelis olevate kohtade hulgas ei ole sellist kes ei sooviks areneda ja paremaks saada. Selleks aga ongi vaja klientide konstruktiivset kriitikat.
Mõned kohad  minu isiklikus edetabeliski on teistsugused ja ei kattu antud tabeliga, aga väidan et siiski on tegu usaldusväärse tabeliga ja kindlasti hea abimehega näiteks Eesti-sisese puhkuse planeerimisel, rääkimata siis mõne tähtpäeva või muidu mõnusa sündmuse meeldejäävaks tegemisel ja (välis)külaliste võõrustamisel. 
Eraldi tooksin välja kõlama jäänud mõtte, et Eestis on veel kõvasti ruumi talurestoranidele, tabelist võib neidki lausa kolm leida, Tammuri, Ööbiku, MerMer (MerMer ei ole küll ennast ise talurestoraniks nimetanud, aga mõte on sama). Minu lugupidamine neile, kuna nii väikese meeskonnaga kohtadel ei ole kerge suuremate tegijatega sammu pidada. Tammuri kõrge 15-nda koha taga on näiteks ainult üks mees, mis veel siis juhtuks kui seal köögis neid kolm oleks.
Sel aastal olid ka kaks uut ja huvitavat kategooriat - parim joogipakkuja ja parim magustoidupakkuja, võitjateks vastavalt Ribe ja Tchaikovsky. Igatahes edu kõigile ja ootan uusi põnevaid elamusi.
Muusikasoovituseks võrratu Patti Smith.
Toidublogijatel oli igatahes huvitav, üritus muutub iga aastaga professionaalsemaks. Pilt: Lauri Laan
 

kolmapäev, 3. september 2014

Õuna - sibula moos, videoretsept.

Oli tore võimalus alustada Terevisiooni sügishooaja köögipoolt. Loomulikult teemaks hoidised. Siit ka üleskutse - tehke ikka asju ise, korjake seeni-marju, tehke õunamahla, hapendage, soolake, suitsutage, kuivatage. Rõõm omatehtud asjadest on alati suur. Tervislik kah.
Videoretsept siin

neljapäev, 31. juuli 2014

Kui on liiga palav et süüa

Siis ärge sööge. Võtke lihtsalt külm õlu ja soolvees keedetud herne- või oakaunad. Korraga on täidetud mitu eesmärki: on ennast kaitstud dehüdratsiooni eest, on söödud sooja sööki, on taastatud organismile vajalik soolade ja mineraalide tase, on saadud maitseelamus ja saavutatud rahulolev suvetunne. Muusikasoovituseks suvelugu kuuekümnendatest.
Herneid peab olema palju
Õlu peab olema külm, mitte masstoode, aga ka mitte udupeen hipsteriõlu, sobivaim on lihtne ja hea hele õlu
Soovitav on horisontaalasend ja hoidumine äkilistest liigutustest

esmaspäev, 16. juuni 2014

Tuuts

Kes teab mis see on?
Panen siia lõigukese seletavast sõnaraamatust:
tuuts ‹-i 21› ‹s
murdes pikk puss (eriti seatapmiseks) *Tõmbab tuutsi tupest ja pistab enesele rindu. A. Kitzberg.
Siga ma tapma hakata ei kavatse, samuti ei kavatse ma enesele nuga rindu torgata, aga tuuts on mul nüüd igatahes olemas. Autoriks sepp ja metallikunstnik Tõnu Arrak. Isiklik kokanuga on olnud juba pikka aega minu soovidenimekirjas ja rõõm uuest tööriistast suur. Aga eks pilt ütle rohkem kui tuhat sõna. Muusikasoovituseks suviselt mõnus Buena Vista Social Club.



esmaspäev, 5. mai 2014

Igakevadine kohustuslik karulaugupostitus vol 3

Kes teavad seda taime, need teavad niigi, kes veel ei tea, tehke tutvust. Samas ärge unustage et tegu on looduskaitse all oleva taimega, mida võib oma tarbeks küll korjata, aga viisakalt, taime kasvukohta kahjustamata ja maad lagedaks korjamata. Saab kasvatada ka oma aias või aia taga metsas.
Olen kirjutanud karulaugusupist, salatist, pestost, panna cottast, sõirast jne.
Sellekevadised minu jaoks uued söögid lisaks eelmainitutele olid karulauguhummus ja värsked hapukurgid karulaugu-Värska marinaadis.
Retsepte ei ole, hummus nagu hummus ikka, ainult korralik punt karulauku ka sisse, värsked hapukurgid nagu värsked hapukurgid ikka, ainult tilli ja mustsõstralehtede asemel karulauk ja marinaadivedelikuks Värska.


teisipäev, 22. aprill 2014

50 parimat restorani 2014, tehke ikka konstruktiivset kriitikat

Selle aasta parimate restoranide tabel on jälle väljas. Loomulikult ei ole tegu kivisse raiutud ainuõige abimehega söögikoha valimisel ja kõik ei pruugi sellega täies ulatuses päri olla.
Eks nende tabelitega on nagu ikka, leidub nii pooldajaid kui mahategijaid, elu on aga näidanud, et suurimad mahategijad on tavaliselt mitte just kõige aktiivsemad nende kohtade külastajad.
See muidugi ei tähenda et ühekordse külastuse ja emotsiooni pealt ei tohiks hinnangut anda - muidugi tohib. Hea oleks aga kui sellisel juhul antakse aus ja konstruktiivne kriitika edasi otse teenindajale/kokale, mitte aga küsimusele kuidas maitses vastatakse positiivselt ja hiljem sotsiaalmeedias kirutakse, (enamasti see nii on, meie eripära vist). See ei vii edasi, uskuge, köögitöö on raske ja ainult aus tagasiside otse kohapeal viib edasi, sest olen kindel et tabelis olevate kohtade hulgas ei ole sellist kes ei sooviks areneda ja paremaks saada. Selleks aga ongi vaja klientide konstruktiivset kriitikat.
Mõned kohad  minu isiklikus edetabeliski on teistsugused ja ei kattu antud tabeliga, aga väidan et siiski on tegu usaldusväärse tabeliga ja kindlasti hea abimehega näiteks Eesti-sisese puhkuse planeerimisel, rääkimata siis mõne tähtpäeva või muidu mõnusa sündmuse meeldejäävaks tegemisel ja (välis)külaliste võõrustamisel. 
Erilist heameelt valmistabki sel aastal tabeli geograafiline laienemine Eesti erinevatesse nurkadesse, nii et hea söök ei võrdu enam ammu ainult Tallinnaga. Uusi tulijaid on tabelis tervelt 12.
Tibusid loetakse aga sügisel, ehk paremusjärjestus, kes tabelis mitmendale kohale platseerub, see selgub oktoobris.
Tabeli enda leiab sellelt lingilt. Seniks aga kõigile maitseelamusterikast suve ja järgmised postitused juba grilli äärest. Kuna käib Jazzkaar, siis muusikasoovituseks Peggy Lee
Mari-Liis, Piret, Liina ja Silja särasid võrdselt nominentidega, kes sel aastal oma restorani uksele vastava tunnustusega kleebise kaasa viisid. Klõpsu tegi Lauri Laan.

esmaspäev, 24. veebruar 2014

Tatari köök - Bäleş

Alustaksin Porthose tähelepanekuga Alexandre Dumas romaanist "Kakskümmend aastat hiljem" kui Porthos kuningaga lõunat sõi ja toidust vestles.
Kui jutujärg oli jõudnud magustoitudeni, ütles Porthos umbes järgmist - Teie Majesteet, kui Teile nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis need kreemid ja vahud ajavad mul ainult seest täis ja magustoitudest eelistan ma pirukaid, pealegi hästi tihedaid pirukaid, et mitte oma väärtuslikku kõhuruumi asjatult raisata.
Nii ka mina - eelistan tihedaid pirukaid ja alljärgnev retsept ongi üks sellistest:)
See söök oli mul pandud kuskile järjehoidjatesse ja unustatud, kontrollisin, olin selle aastal 2009 pannud toitude listi mida ma teha tahaks. Parem hilja kui mitte kunagi.
Tegu on siis tatari köögi ühe olulisema toiduga, mille retsepte netis üleliia palju ei ole, samuti ei ole ühest arusaama mis seal sees peaks olema, nagu ikka rahvustoitude puhul on kõige autentsem "nii nagu vanaema tegi". Leidsin ka ühe  eestikeelse retsepti ja selle abil ma põhiliselt tegingi. Kes netist rohkem infot tahab leida, siis põhilised kirjapildid on bäles, bälish, belesh.

Taigen

150 ml sooja vett
1tl soola
4dl nisujahu (hiljem veel tunde järgi)
1 muna
100g hapokoort

Sõelu esialgu 4dl jahu lauale ja löö sisse muna, sõtku läbi ja lisa hapukoor. Saadud massile hakka lisama soolaga vett ja jahu vaheldumisi, kuniks vesi on otsas ja tulemuseks sitke, mittekleepuv taigen. Jäta taigen täidisetegemise ajaks toidukilesse puhkama.

Täidis

1kg kartuleid
1kg veiseliha
2 sibulat
pea küüslauku
soola
pipart
100g võid
tass veisepuljongit

Haki kõik komponendid väikesteks kuubikuteks, maitsesta ja sega läbi.
Nüüd rulli kaks kolmandikku taignast põhjaks ja pane ümmargusse lahtikäivasse koogivormi. Pane peale täidis, rulli ülejäänud taignakolmandik kaaneks, kata pirukas ja näpi servad kokku. Jäta alles kreeka pähkli suurune taignatükk. (mida iganes tähendab servade kokkunäppimine, minul ei tule see kunagi visuaalselt ilus välja, aga ajab asja ära). Nüüd lõika kaane keskele  taignasse ümmargune auk ja kata see väikesest taignatükist tehtud korgiga.
Tee pirukas pealt märjaks, pane 250 kraadini soojendatud ahju ja alanda temperatuur 200 kraadini. Küpseta tunnike ja siis võta pirukas välja, eemalda keskel oleva augu eest kork ja vala sisse 100g sulavõid ja tassike veisepuljongit. Küpseta veel pool tundi, kui tundub et pirukas hakkab liialt pruunistuma, kata fooliumiga. Valmis. Muusikasoovituseks surematu Frank




esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Täidetud ja ahjus küpsetatud muskaatkõrvits

Tore ja toekas külma ilma söök. Internetis ja youtubes kümneid retsepte, ühtegi ma täpselt ei järginud, panin mis käepärast oli.

Vaja läheb - olenevalt kõrvitsa suurusest väga erinev kogus:
veisehakkliha
suitsupeekonit
ciabattat
35% rõõska koort
muna
küüslauku
juustu
tüümiani (mina panin värsket, aga kuivatatud on ka hea)
soola-pipart

Lõika kõrvitsal "kaas" pealt ja õõnesta sisu välja. Sega valmis täidis - rebi ciabatta kätega tükkideks, sega hakkliha ja hakitud suitsupeekoni ning riivitud juustuga. Maitsesta segu hakitud küüslaugu, soola-pipra ja tüümianiga. Topi segu kõrvitsasse ja vala peale ca 200ml, jällegi olenevalt kõrvitsa suurusest, rõõska koort, mille sisse on klopitud 1-2 muna. Kata kõrvits "kaanega" ja küpseta 200 kraadi juures tund või kuni kõrvits valmis, seda saab kontrollida kui noaga "kaaneosa" pehmust katsuda. Söö kas lusikaga seest või lõika enne serveerimist tükkideks. Juurde sobib tummisem valge vein. Seda toitu saab kõvasti varieerida, täidiseks kõlbab mis iganes, kartulid, õunad, riis, vorstid, liha, jne jne. Muusikasoovituseks ansambel Radarilt üks nenda parimaid lugusid - Viraaž.