Kuna minu kunagine kartulivorstipostitus annab retsepti kus figureerivad mõõtudena ämber, pada ja muud harvaesinevad ühikud, siis - julgustamaks ka väiksemas koguses vorsti tegema ja tõestamaks, et mingeid erivahendeid vaja ei lähe, lisan nüüd retsepti kus on väikesed kogused ja käepärased vahendid. Saab hakkama tavalise suurusega poti, improviseeritud lehtri ja noapeaga. Eelnevas postituses on põhitõed ja tehnika olemas, seda ei hakka enam uuesti kirjutama, küll aga panen nüüd sellised kogused, et vorstide ärasöömiseks talguid korraldama ei pea. Samuti peaks igaühel kodus kõik vahendid olemas olema, va soolikad, mida saab näiteks keskturult.
Vaja läheb:
ca 2,5m soolikat, see on üliväike kogus, ühes väikeses pakis on 15m, ülejääk säilib soolatuna üle aasta
10 mõistlikku kartulit
2 sibulat
5 küünt küüslauku
300g soolapeekonit
pool pakki või rohkem majoraani või oreganot (oregano on tugevama maitsega)
pool pakki köömneid
soola
pipart
Kortervahenditega tegutsesin nii - kartulid ja sibulad tükeldasin kahekaupa sauseguriga kaasas olevas väikeses lõiketeradega anumas, sobib ka igasugune köögikombain, tükkide suurus võiks jääda nagu peenemat sorti hakkega kartulisalatis. Samuti purustasin soolapeekoni ja küüslaugu, see võib peenemgi jääda. Segasin kõik ained kokku. Antud kogustest saab ca neli 60cm pikkust juppi vorsti, nii pikad võikski soolikajupid lõigata. Lehtri lõikasin pooleliitrisest plastpudelist, vorstisegu toppisin soolikasse nürida lauanoa ümara käepidemega. Kodus ringi vaadates leiab igaüks kindlasti midagi, millega vorstisegu soolikasse toppida, minul oleks järgmine alternatiiv noapeale/puupulgale olnud sigarituub. Plastpudelist lehter on iseenesest väga hea, pudelikaela keermega osa hoiab soolikat ilusti paigal. Ja valmis nad ongi. Siis vorstid keevasse vette, pool tundi hästi vaiksel tulel keetmist ja edasi juba kas külmkappi järgmist päeva ootama või kohe praeahju ja kuldseks. Kui midagi jäi selgusetuks, siis eelmine samateemaline postitus peaks vastama kõigile tekkivatele küsimustele. Muusikasoovituseks selle aasta Rabarocki üks peaesinejaid, The Stranglers.
Ja kui sausegurit või köögikombaini ei juhtu ka olema, ajab asja ära jämedam riiv;) ja vanakooli hakklihamasin:)
VastaKustutaSee alumine pilt ajas isutama küll, peaks ka ühe laari tegema:)
vorste ma olen ennegi kiitnud, aga kas tõesti Stranglers tuleb?!?
VastaKustutaStranglers tuleb :)
VastaKustutaEsiteks on mul kohe küsimus, et kus kohast saab osta tänapäeval soolikaid sellise rullina?
VastaKustutaAga targutan ka veidi või õigemini räägin, kuidas ise olen teinud. Mina hakkisin pooled kartulid ja teise osa riivisin jämeda riiviga.
Soolapekist ja sibulast valmistasin pannil sellise segu nagu kartulipudru silma pistmiseks ehk lihtsalt pruunistasin hakitud materjali.
Seejärel omavahel kokku ja soolikasse, olen teinud nii hakklihamasina abil kui ka klassikaliselt lehtri ja pulgaga.
Hakklihamasin on mugav kuid vedelik võib sellele liiga teha.
No igatahes on mul nüüd kartulivorstiisu peal, palun infot soolikate kohta :)))
Soolikaid saab keskturult. Ühes pakis peaks olema üks pikk jupp, ma ei ole mõõtnud, aga pakun nii ca 15 meetrit. Kui ma ei eksi, siis on see üks käärsool. Müüjatelt tuleb küsida, ma täpset letti ei mäleta, aga tegu on Rakvere tootega.
VastaKustutaMina ostsin terve kimbu (91 m) soolikat Veikandist www.veikand.ee, koos käibemaksuga oli ca 11 euri, Cargo toimetas kohale. Jätkub endale ja pool kimbust sai naabrinaisele, ka terveks suveks.
VastaKustuta