Nüüd õpetlik lugu nooremale põlvkonnale, kes ei ole nõukaaegseid tühje poelette näinud ja ei oska ettegi kujutada kui leidlikud olid inimesed tänu sellele. Kes tegi peedist pesumasinale trumli, kes soojustas ajalehega aknaid, kes tegi arooniatest kirsisiirupit. Justnimelt, arooniatest kirsisiirupit. Sellest sai segada nii morssi kui likööri ja niru kaubandusvõrk oli jälle üle kavaldatud. Retsept võib olla vanem või mujalt pärit, minu mälestustes aga on ta eelkõige seotud siiski tühjade poelettide ja vajadusest tingitud leidlikkusega.
Vaja läheb:
arooniaid
kirsilehti (või mustasõstralehti)
suhkrut
sidrunhapet
vett
Lao arooniad ja kirsilehed kihiti potti või ämbrisse ja vala peale keev vesi. Kilo arooniate kohta arvesta ca viis peotäit kirsilehti ja liiter vett. Lase kaks päeva jahedas seista. Kurna. Saadud vedelik lase keema ja lisa sidrunhape ja suhkur. Suhkrut võta umbes pool kilo liitrile vedelikule ja sidrunhapet kümme grammi liitrile. Keeda vedelikku ja riisu hoolikalt vahtu. Kui vahtu enam ei teki, vala saadud siirup kuumutatud purkidess/pudelitesse ja kaaneta/korgi. Tugev nostalgiamaitse on valmis. Muusikasoovituse asemel soovitus vaadata hea rühiga preilisid.
 |
| pildil olev seen ei puutu asjasse ja on täiesti retseptiväline |
Usu või mitte, aga minul see siirup just praegu valmib ämbris:)
VastaKustutaMa tegin see aasta esimest korda. Mina polnud seda nö vale kirsisiirupit saanudki. Väga hea on ning juba tarbime ka :)
VastaKustutaüks oli tühi kaubandusvõrk, aga nende arooniatega ei ole ka ju eriliselt midagi pihta hakata, hea rakendus. üks pisike kärbseseen annaks ju eriti mõnusa vinjeti;)
VastaKustutaKärbseseenega saaks teha ju paar pudelit mustadeks päevadeks. :) Aga see on üks hea siirup küll. Vernanda, ma tegin kusjuures neid sinu paradiisiõunu nii, et panin arooniat ka sisse ja jäi väga bro.
VastaKustutaMina tegin ka üle paljude aastate taas seda vale-kirsisiirupit, aga puhtalt seepärast, et selle aasta arooniad olid nii prisked ja kuidagi kahju tundus neid lihtsalt lindudele söögiks jätta. Linnud saavad muidugi ka rikkalikult toidetud, sest ega see väike ämbritäis üldpilti palju muutnud:).
VastaKustutaOn küll nostalgiline lugu. Mäletan, et oli hea siirup. Sinu blogist on kujunenud üks minu lemmikblogisid, sul on nii toredaid postitusi.
VastaKustutaTere eesti toidublogijad! Üks soome toidublogija Luumukka küsib häid ploomitordi ja ploomitordi täidise retsepte Eestist. Ta sôi kevadel Viru Keskuse kohvikus Viru Magic Cafe musta ploomi torti, mis jättis talle sügava mulje. Kas on avaldatud selle tordi retsepti kusagil? Tema reisikirjelduse ja ploomitordi foto leiad: http://gingerjamms.blogspot.com/2011/07/miniloma-tallinnassa.html
VastaKustutaSuur tänu! Voisula / http://lautasellesi.blogspot.com/2011/09/omenapannukakku-ounapannikook.html?showComment=1317844493280#c7732228777483960001
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta