Tänu infokanalitele (Liina V) sain operatiivselt teada, et Keskturul on müügil veisepõske. Jõudsin turule, ootasin millal eesseisja (Liina K) omad (veise)põsed korvi ladus ja käes nad mul olidki. Siiamaani olin arvanud et Eestis kasvavad veised ilma põskedeta. Tegelikult ostavad restoranid need lihtsalt ära, ehk siis põske süüa saab iga kell, aga ise valmistada mitte just eriti tihti. Mis teeb meelehärmi, sest korralik ninast sabani söömise filosoofia järgija unistab ju ikka, et peale filee ja karbonaadi ka huvitavamat tooret vabalt osta saaks. Tõele au andes on asi tegelikult juba kordades parem, enam ei kukuta turul pikali kui veisesaba, küülikumaksa või sea südant küsid. Veisepõsk igaühele ei maitsegi, minule on ta ilus taine tükk pikaks hautamiseks. Vaadates oma saaki tekkis idee - teha koostiselt kaks identset hautist, erinevuseks ainult kasutatav vedelik. Koostise jätsin meelega võimalikult lihtsa, tõrjudes kõrvale kõik ideed alates tomatitest ja seentest lõpetades kadakamarjadega.
Vaja läks:
kaks puhastatud veisepõske
porgandit
sibulat (kasutasin šalotte)
küüslauku
varssellerit
pipart
soola
tumedat õlut (valisin Guinnessi)
punast veini
Pruunistasin põsed kiirelt pannil, maitsestasin soola-pipraga, panin väikestesse savipottidesse, lisasin jupitatud köögiviljad ja vedeliku. 4 tundi ja 150 kraadi. Mõlemad variandid said ootuspäraselt maitsvad, aga Guinnessi ma enam hautamiseks ei kasuta, midagi tuttavlikku oli puudu ja midagi võõrast oli üle. Tavaliselt kasutan ma õlledest hautamiseks kas Tõmmut Hiidu (kergemad asjad, kana, kapsas) või Saku Tumedat (liha). Proovida tahaks sama toitu veel mõne kirsiõllega. Sel korral võitis siis hautamisvedelikuna vein, aga mulle tundub et õlu ei ole oma viimast sõna veel ütelnud. Muusikasoovituseks Nancy Sinatra ja väike arutelu burgeriteemal.
mul oli see saku uus tume, mis iganes ta nimi oli. ja ma viilutasin põsed enne ära, arvasin, et ühes tükis ehk ei lähe nii ilusti pehmeks. ja panin ainult sibulaid. ja ikka väga hea sai.
VastaKustutamillegipärast meenub Tsehhi ööelu ja õllekõrvaseks pakutav seapõlv (ja kui ma ütlen seapõlv, siis lauale tuuakse enamik jalga). Mis veini kasutasid?
VastaKustutaVein oli Lõuna-Ameerika cabernet sauvignon
VastaKustutaütlesid, et loomapõsk igale ei maitse ... mis tema olemuses siis teistmoodi on? konsistents? välimus?
VastaKustutamaitse ei peaks ju olema kuigivõrd teine kui muul lihaselisemal tükil?
Nojah, tekstuur, krõmpsud vahekihid (peale hautamist on nad näha, aga süües tunda ei ole) ja minu arvates on tal ikkagi oma spetsiifiline maitse, väga kerge, aga on. Või see ainult tundub mulle. Igatahes on minu arvates tegu ühe parema/huvitavama/söödavama tükiga veisest.
VastaKustutaTore, et oled sellise testi teinud. Ma ei proovi siis oma iiri lammast Guinessi ôllega. Môtlesin, et sügisel proovin. Kevadel valmistasin seda Kilkenny'ga ja see sobis.
VastaKustuta