Väsind kondile

Kuna oli järjekordselt vaja sõita Otepääle, et sealt 23,4 km kevadjooksu Elvasse sibada, siis on tunne nagu ikka pärast seda üritust, tagajalad värisevad, kõnnak on pisut ebaharilik, aga meel rõõmus. Sellise füüsilise pingutuse peale on hea tagasiteel õlut juua ja koju jõudes ennem päris söögi kallale asumist kosutada ennast paari parema palaga.

Siinkohal tahan juuresolevat pilti pisut lahti seletada. Nimelt asub Adaveres kohaliku lihatööstuse pood, kust on hea Tartu poolt tulles läbi hüpata, pühapäeval kella kaheksani õhtul lahti ja puha. Võimalusel käin sealt ikka läbi. Müüjad on sõbralikud ja pakuvad kogu kaupa lahkesti ka maitsta. Niisis, alusel on sealt poest pärit veisesink, kitsevorst ja vinnutatud hobune. Seda viimast ei ole ma kusagil mujal müügil näinud. Soovitan kõiki neid lihatooteid. Kurgid on värsked hapukurgid, sügisel pidage meeles, et kevadel saab ennem korralikku lühikest kurki kui mustasõstra põõsalt lehti. Sestap pange ikka aegsasti kimbuke mustsõstralehti ja tillivarsi sügavkülma. Marinaad on minul järgmine - liitri vee kohta üks spl soola, üks spl suhkrut, üks spl äädikat ja kolm küünt viilutatud küüslauku, mustsõstralehed ja tillivarred loomulikult ka. Pitsis on korralik külm Ukraina viin, mis on valatud eelnevalt pitsi löödud vutimunale, juua tuleb seda nii, et kui on viin alla voolanud, tuleb munakollane suus katki suruda. Paistab kummaline, aga tasub proovimist. Sama asja kirjeldati ka maikuu "Oma Maitses" Niisiis on pilt lahti seletatud ja õnnelik jooksulõpetaja võib ütelda nagu seda tegi kunagi vanaisa - ehh, võtan ühe väsind kondile ...