Egiptuse köögist

Eelnevale postitusele jätkuks paar sõna Egiptuse ja Lähis-Ida köögi kohta. Nimelt kutsus mõned päevad tagasi endale külla Egiptuse restorani El Pasha omanik Khaled, et tutvustada sealtkandi paremaid palasid. Pikalt ei pidanud kaaluma kas minna või mitte, kuna Lähis-Ida maitsed on mulle alati meeldinud ja ise olen teinud mitmeidki Liibanoni, Maroko jne. köökidest pärinevaid sööke, kuna mulle meeldivad kikerherned, läätsed, pommu, vürtsköömen, vürtspipar, kaneel ja huvitavad kooslused, näiteks lambaliha kaneeliga jne.

Tänu sellele ja nami-nami Liibanoni ning Kreeka koolitustele tundus võõrapäraste nimedega menüü suhteliselt tuttav, samuti toitude koostisained. Khaled rõhutas, et toit peaks maitsma mitte nagu Egiptuses restoranis, vaid nagu Egiptuses vanaemal külas. Nii ka oli, toit maitses hea, pakuti põhimõtteliselt läbilõiget kogu menüüst, isiklikud lemmikud olid pommu-ürdi-vürtsisalat (badinžan) ja viinamarjalehed riisitäidisega (warak enab), põhjusel et suhteliselt palju liha sööva inimesena tekitavad minus alati sümpaatiat taimetoidud, mida ma olen nõus sööma põhiroana ja ilma liha juurde saamata. Lihatoidud olid samuti kõik head, lemmikuks vast  lamba-veisehakklihakebab (kofta kebab). Kohvijoomiseks on ülakorrusel  idamaine ruum madalate diivanite, lauakeste ja muude kohustuslike vilede-kelladega. Sümpaatne koht kuhu läheks teinekordki. Muusikasoovituse asemel teemakohane videosoovitus, kus tantsib Leena

Kefta ja tabbouleh

Kuna keskturul oli igasugust ilusat lambaliha, tabas mind ületamatu soov mingi Lähis-Ida söögi järele kus oleks kooslus lammas ja kaneel, kuna see on lihtsalt nii hea kooslus. Valik langes Liibanoni köögist pärit lihapallidele ehk keftale ja kõrvale tegin samuti sealtkandist pärit tabbouleh ehk siis bulgurisalati ohtra peterselliga. Retseptid on pärit nami-nami Liibanoni koolituselt ja on ka nami-nami veebisaidil olemas.

Kefta - vaja läheb:

2 keskmise suurusega sibulat

50 g siledalehist peterselli
600 g lambahakkliha
0.5 tl jahvatatud kaneeli
0.5 tl Liibanoni 7-vürtsisegu või jahvatatud vürtspipart
soola
musta pipart

Pane tükeldatud sibulad ning petersell köögikombaini ning peenesta. Sega sibul, petersell ja hakkliha. Lisa maitseained ning sega läbi.Vormi märgade või õliste käte abil umbes kreeka pähkli suurusteks pallideks. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.Küpseta 230-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni pallikesed on pealt pruunistunud ja seest küpsed.

Tabbouleh - vaja läheb:

2 dl eelküpsetatud bulgur-nisu (saadaval juba enamuses suuremates poodides)

4 dl keevat vett
2 tl soola
hästi suur peotäis hakitud värsket siledalehist peterselli (suur peotäis tähendab tõesti suur)
peotäis hakitud värsket münti
4 hakitud talisibulat või kümmekond tavalist sibulakasvu
2 kuni 3 hakitud tomatit (praegusel aastaajal on maitse ainult kirsstomatitel, neid läheb cs 250g karp)
0.5 tl jahvatatud vürtspipart
0.5 dl värskelt pressitud sidrunimahla
0.5 dl oliiviõli

Pane bulgur-nisu kaussi, kalla peale keev vesi ning lase 20-30 minutit paisuda. Kogu vesi peaks bulgurisse imenduma - kui seda ei juhtu, siis kurna vajadusel.Lisa bulgurile sidrunimahl, oliivõli, sool ja jahvatatud vürtspipar, lase maitsestuda. Sega petersell, münt, sibulapealsed ja tomatid ning sega bulgur-nisu hulka. Sega salat enne serveerimist läbi. Muusikasoovituseks surematu mrs. Miller

Kõrvitsasupp ingveri, muskaadi ja koorega

Ma ei seedi silmaotsastki kõrvitsasalatit, neid marinaadis kuubikuid nelgiga. Ei mingit lapsepõlvetraumat, ka kõigesööjal võib olla üks asi mida isegi külas ja viisakuse pärast ei söö. Muid kõrvitsatoite söön aga meeleldi. Alljärgnev kõrvitsasupp on segu mitmest retseptist, minule meelepäraste koguste ja koostisainetega, niiet konkreetsele retseptile viidata ei saa, küll aga viitaks Pirita turule, kust saab mõnusaid kõrvitsaid, mahedaid ja puha. 

Tarvis läheb:

sorts oliiviõli

100 g võid

ca 3-4 cm tükk ingverit
1 sibul

6 küünt küüslauku

2 tl karrit

500 g puhastatud kõrvitsat

1 porgand

2 kartulit

2 õuna

1 l köögiviljapuljongit

2 dl vahukoort

pool muskaatpähklit

Kuumuta potis õli ja või, hauta selles hakitud sibul, küüslauk ja ingver. Maitsesta karriga. Lisa tükeldatud porgand, kõrvits, õunad ja kartulid.Vala peale kuum puljong ja keeda, kuni kõik koostisosad on pehmed. Lisa vahukoor. Riivi või kraabi noaga sisse muskaat. Püreesta sauseguriga või blenderis. Timmi maitse paika, lisades kas sojakastet, laimimahla, palsamäädikat või muud enesele meelepärast kraami. Serveeri näiteks koos praetud peekoniga.Valmis. Muusikasoovituseks sügisklassika.

Lesta suitsutamine

Jätkaks suitsutamisteemadel.

Suitsulest on üleüldse üks minu lemmikkalu ja panen siis kirja kuidas mina neid teen.
Alguses olgu kohe öeldud, et minu arvates tuleb parim kala puidust suitsutuskapiga ahjust, teisele kohale paneksin kiviahju ja kolmandale metallahju. Mis muidugi ei tähenda et igast ahjust korralikku kala ei saaks, kel aga võimalus, võrrelgu.

Roogi lestad nii, et pea jääb otsa, pese hoolikalt ja pane kaheks tunniks soolvette. Kilo kalade peale ca  50-70 grammi soola, olenevalt sööjate maitsest.
Teine võimalus on pestud kalad kihiti kaussi laduda ja soola lihtsalt vahele riputada. Sool olgu jämedamapoolne, igatahes mitte tavaline peen lauasool.
On ka võimalus üldse mitte soola panna ja alles hiljem, ahjust võttes kalad kasti laduda ja sooja kala kihtide vahele jämedat soola riputada. Mina aga tahan õige maitsega kala soojalt kohe süüa ja hilisemat soolamist ja üksteise otsas hautamist ei poolda.
Võta lestad soolveest/kausist ja lüki vardale. Paljud teevad kalu restil, mulle meeldib kasutada vardaid. Vardale lüki lestad pea ülevalpool selgroo lähedalt lõpuse tagant, sõrmega tunneb ilusti, kus muidu tugevas kohas on pehme koht, kust (korralikult teritatud) varras ilusti läbi läheb, justnagu kahe luu vahelt. Pea ülevalpool sellepärast, et siis ei tilgu kalast protsessi käigus hea ja parem välja.

Kui lestad ahjus, siis ca tund aega lahtise ahjuuksega/kaanega väga vaikset tuld, et lestad korralikult ära kuivaks, nii et käega katsudes oleks kala kuiv nagu paber. Algne vaikne tuli garanteerib ka selle et kalad vardast alla ei kuku, samuti on ju eesmärgiks suitsu-, mitte keedukala, ehk siis vardasse ajamine versus restil tegemine - varras sunnib kannatlikkusele, aega kulub rohkem, aga tulemus on maitsvam, seest mahlasem, liha tekstuur konkreetsem ja kala visuaalselt ilusam.
Kui rohkem kui üks-kaks kala alla sajab, oled alguses temperatuuriga liialdanud või varda valest kohast läbi ajanud, ehk siis - rest olgu igaks juhuks all olemas.
Järgmine 30-45 minutit, olenevalt kalade suurusest, võib ahjuuks/kaas kinni olla ja temperatuur kõrgem. Päris lõpus võib soovi korral 15 minutit  tooreid lehti ja oksi panna. Sellist lõpus toore materjali kütmist kasutan ainult kalade puhul, liha puhul mitte.
Kogu protsess siis ca kaks tundi. Paljud teevad kala kõvasti kiiremini ja teistmoodi, aga eks igaühel ole omad nõksud ja iga karu kiidab omi kellasid. Mina ütlen et lesta suitsutades tark ei torma. Valmis. Ära unusta külma õlut. Muusikasoovituseks imeilus Eesti lugu Viidingult ja Ehalalt.

Pilt on tõesti kole, küll ma kunagi ilusama ka teen.

Liha ja kana soolamine/sidumine/riputamine suitsutamiseks

Alljärgnev postitus on ehk pisut spetsiifiline ja eeldab suitsuahju olemasolu, samas olen saanud viimasel ajal piisavalt palju teemakohaseid küsimusi, et uskuda - suitsuahje kerkib nagu seeni ja need kel juba olemas, kasutavad järjest rohkem. Järgnev tekst ei pretendeeri retsepti mõõtu jutule, eks iga karu kiidab ju ikka oma kellasid, pigem on see valik aja jooksul omandatud kogemusi.

Niisiiis paar asja, mida peaks silmas pidama.

Soolamine - soolakogus ja soolamise aeg oleneb suuresti lihatüki suurusest, soovitaks märg- ehk siis soolvette soolamist. Ajaliselt võiks liha soolas olla ca poolteist-kaks ööpäeva ja selle aja kohta võiks soolakogus olla umbes kaks dessertlusikatäit kilole lihale. Vett piisavalt et lihatükid sees vabalt loksuksid. Kes soovib kiiremini, peaks soolakogust suurendama. Kana soolamiseks soovitan kolm tundi ennem ahju panekut kana seest ja väljast jämeda soolaga üle hõõruda/raputada, nii pool peotäit per kana ja jahedas kohas ahjupanekuni mõtelda lasta, sellest piisab täiesti.

Sidumine - peale soolasolekut on oluline liha sidumine, kuna näiteks kondita liha on suhteliselt vedel ja vajab tugevamaks sidumist, samuti ei kuiva korralikult seotud liha seest ära. Sidumiseks peab kasutama vana head takunööri, seda saab kas vanaemalt, ehituspoest, jyskist või tiimarist. Sidumine algab lihatüki peenemast otsast, st. mis jääb ahjus ülespoole ja kust konks läbi käib. Paraja nöörijupi (selgub katsetades) ots keeratakse ümber liha - tüki otsast nii paari sendi kauguselt ja umbsõlm peale. Siis hakatakse nööri ca 3-4 cm sammuga ümber liha justnagu spiraalis kerima, ainult selle vahega et nööri vaba ots pannakse peale iga ringi iga kord spiraali keeru alt läbi ja pingutatakse kogu kupatust. Lihatüki teise otsa jõudes käib nöör üle tüki otsa ja teiselt poolt pannakse nöör ümber spiraali iga keeru. Pisut segane selgitus, aga ehk pilt annab asja mõtte edasi. Kanal piisab koibade kokkusidumisest, et oleks kust riputada, soovi korral võib ka tiivad keha ligi siduda.

Riputamine - S-kujulised konksud nööri alt läbi. Muusikasoovituse asemel vaadake kustkohast tulevad jõuluvanad sest varsti on see aeg käes ja hea on olla informeeritud.

Aiamööbli ehitus

Kuna poest ei ole alati võimalik leida endale sobivaid asju, eriti selliseid millel hinna-kvaliteedi suhe paigas oleks, saab neid ka ise teha. Aiamööblit näiteks.

Vaja läheb:
Paar pitsi viina (või pisut enam)
Sõber Rened
Puitu (5x15, 10x10, 5x5, 2x10)
Tööriistu
Kulumaterjale (kruvid, nurgad, immutusvahendid)

Tee nii. Kutsu sõber külla, võta temaga paar pitsi viina (või pisut enam) ja tee plaan, st. idee, joonis, mõõdud jne. Idee, joonise ja abikäte eest tänud sõber Renele. Järgmisel päeval hakka varakult pihta ja 11 tundi hiljem on kahe mehe jõul toorikud valmis. Ülejärgmisel päeval töötle puidu pinda vastavalt maitsele pussnoa, traatharja, liivapaberi ja immutusvahendiga. Valmis. Ava külm õlu. Muusikasoovituseks kuuma linna lugu Billy Idolilt

Ilusad suvehetked

Üle poole suvest on läinud, eriti kirjutanud ei ole viimasel ajal. Mitte et ma enam ei sööks või süüa ei teeks, aga alati on ju sada häda, küll on liiga palav, küll on vaja kuskile minna, küll on külas üldhaigus - kes ei tea mis on üldhaigus, siis selgituseks olgu öeldud - üldhaigus võib olla laiskus, pohmell, manana suhtumine, veel mingid x asjad, või kõigi eelpoolmainitute segu.

Seepärast ei panegi sedakorda kirja mingit retsepti, vaid valiku asjadest mis sellel suvel on meeldinud ja mida julgen ka teistele soovitada.

Alljärgnev jada sarnaneb mõne D kategooria naisteajakirja soovitustejoruga, aga uskuge, on rohkem väärt.

Niisiis:

Käige ära Krabi külateatris

Kuulake Jaan Tätte kontserti

Sööge Ragne tehtud kooki ja jooge piisake armanjakki Mahedikus

Jooge valget veini Supelsakstes

Külastage Hiiumaad, siig, lest, jne. kohustuslik

Käige külas abikelner Hummeril, ta on väga külalislahke, Merrit ja Jaan pakuvad süüa-juua kah.

Suvi ei ole ju tegelikult veel kaugeltki läbi, niiet elamusi jõuab veel kindlasti juurde koguda, lõppu veel ka paar lihtsat suvesööki üheks päevaks, lihtsalt meeldetuletuseks kui head on lihtsad asjad.

Hommikuks röstsai munaga

Lõunaks kalasupp

Õhtuks grillitud küüslauk ja paneeritud suvikõrvits.

Ilusat suve jätku ja muusikasoovituseks üks igihaljas lugu suvest ja rannast Astrud Gilberto esituses

Rabarberimoos lihale ja juustule

Kuna esimene rabarberivaimustus on möödas, koogid ja kissellid tehtud, aga järjest rohkem ja suuremaid rabarbereid võtta on, pakuks välja ühe lihakõrvase, ehk peenema nimega tšatni. Panen siis ka selgituse Nami-Nami kokandussõnastikust - Chutney (eesti keeles 'tšatni') on India päritolu äädikapõhine kaste, mis tekitab söögiisu. Seda pakutakse koos liharoogadega. Tšatnit valmistatakse ka marjadest ja puuviljadest ning neid on nii magusa- kui ka kibedamaitselisi.

Kuna retsepte on palju siis antud retsept ei pretendeeri mingile autentsusele, vaid on tehtud puhtalt minu maitse järgi. 

Vaja läheb:
500 g rabarberit
2 suurt sibulat
6 spl pruuni suhkrut
5 spl veiniäädikat
2 tl karrit
1 tl sinepiseemneid
1 tl jahvatatud ingverit
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit
0,5 tl jahvatatud vürtsköömenit

Koori ja tükelda rabarber ja sibulad, pane kõik komponendid paksupõhjalisse potti ja keeda tasasel tulel ilma kaaneta aeg-ajalt segades ca tund. Maitse ja vajadusel lisa suhkrut, äädikat või maitseaineid. Valmis. Sobib hästi nii liha, kana kui juustuga, samuti dipikastmeks.

Muusikasoovituseks päevakohane jalgpallilugu

Ribirull

Paar sõna viimasest singiteost. Tavaliselt teen ma sinki suhteliselt väikestest piklikest läbikasvanud tükkidest, mis on kaks ööpäeva soolas olnud. Seekord aga tabas mind väikeses lihapoes (Sääse lihakarn Mustamäel) inspiratsioon. Nimelt oli seal müügil suurtesse, ca 1,5 kilostesse rullidesse toidukilesse keeratud ribiliha. Võtsin prooviks kaks rulli. Harutasin rullid lahti, hoidsin üleöö soolvees - 5 spl meresoola ja niipalju vett et liha oli kausis kaetud - siis liha rulli tagasi ja nagu ikka takunööriga kinni. Kümme tundi kuiva lepasuitsu ja igati maitsev sink valmis. Kõrvale must leib, värske hapukurk ja külm viin. Ahjaa, kanu tegin ka, kanad hõõrun jämeda soolaga seest ja väljast üle ja lasen kaks tundi ennem ahjupanemist mõtelda. Muusikasoovituseks väike nostalgialaks.

Väsind kondile

Kuna oli järjekordselt vaja sõita Otepääle, et sealt 23,4 km kevadjooksu Elvasse sibada, siis on tunne nagu ikka pärast seda üritust, tagajalad värisevad, kõnnak on pisut ebaharilik, aga meel rõõmus. Sellise füüsilise pingutuse peale on hea tagasiteel õlut juua ja koju jõudes ennem päris söögi kallale asumist kosutada ennast paari parema palaga.

Siinkohal tahan juuresolevat pilti pisut lahti seletada. Nimelt asub Adaveres kohaliku lihatööstuse pood, kust on hea Tartu poolt tulles läbi hüpata, pühapäeval kella kaheksani õhtul lahti ja puha. Võimalusel käin sealt ikka läbi. Müüjad on sõbralikud ja pakuvad kogu kaupa lahkesti ka maitsta. Niisis, alusel on sealt poest pärit veisesink, kitsevorst ja vinnutatud hobune. Seda viimast ei ole ma kusagil mujal müügil näinud. Soovitan kõiki neid lihatooteid. Kurgid on värsked hapukurgid, sügisel pidage meeles, et kevadel saab ennem korralikku lühikest kurki kui mustasõstra põõsalt lehti. Sestap pange ikka aegsasti kimbuke mustsõstralehti ja tillivarsi sügavkülma. Marinaad on minul järgmine - liitri vee kohta üks spl soola, üks spl suhkrut, üks spl äädikat ja kolm küünt viilutatud küüslauku, mustsõstralehed ja tillivarred loomulikult ka. Pitsis on korralik külm Ukraina viin, mis on valatud eelnevalt pitsi löödud vutimunale, juua tuleb seda nii, et kui on viin alla voolanud, tuleb munakollane suus katki suruda. Paistab kummaline, aga tasub proovimist. Sama asja kirjeldati ka maikuu "Oma Maitses" Niisiis on pilt lahti seletatud ja õnnelik jooksulõpetaja võib ütelda nagu seda tegi kunagi vanaisa - ehh, võtan ühe väsind kondile ...

Sõir ehk kohupiimajuust

Sõira retsepte on terve nett täis, põhjus miks ma ka siia selle lisan on lihtne - julgustada sõira tegema ka neid, kes arvavad et tegu on millegi keerulisega. Ei ole, kogu protsess on äärmiselt lihtne ja kiire. Muuseas, minu versiooni puhul on tegu ka suurepärase õllekõrvasega, suht soolaka ja küüslaugusega.

Vaja läheb:
1 l piima (tavaline 2,5 või 3,5 protsenti)
600 g kohupiima (kasutasin 200g pakke, 0,1 rasvasisaldusega)
50g võid
2 muna
kolm suurt küünt küüslauku
2 tl soola
2 tl köömneid (võib kuumal kuival pannin korra läbi röstida, jääb aromaatsem)

Kuumuta piim keemiseni, lisa ühtlaseks segatud kohupiim ja kuumuta, kuni eraldub vadak, st. potti jääb kohupiim ja kollakas vedelik. Kalla marliga vooderdatud sõelale ja lase 20 minutit nõrguda, võid ka vedelikku käega välja suruda. Sulata potis või, sega sinna juurde soolaga lahtiklopitud munad, peeneks hakitud küüslauk, köömned ja nõrgunud kohupiimamass. Tõsta pott uuesti tulele.  Kuumuta pidevalt segades veel ca 5 minutit, kuni kogu mass on ühtlane, aga ära keeda!

Pane kaussi hanguma ja lase üleöö külmkapis seista. Valmis.

Lõpetuseks väike soovitus, kuidas peab tulema puhkuselt

Kana õllepurgil

Tükk aega mõtlesin et kuidas sellise toidu nimi eesti keeles kõlada võiks, aga no mõtle mis sa mõtled, ikka hakkas kummitama "purk p.....s kana" ja muu säärane. Niiet kui kellelgi on pakkuda mõni hea ja kõlav nimetus, muudan sööginime ümber.
Idee on pärit siit, maitseained on oma suva järgi kokku segatud, neid võib muuta või asendada kuidasiganes.

Tarvis läheb:
1 terve jahutatud kana
1 purk õlut
1 tl jahvatatud vürtsköömenit
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl paprikapulbrit
0,5 tl cayenne pipart
1 tl musta pipart
1,5 tl soola
oliiviõli
sidrunimahla
mõni küüs küüslauku

Alusta sellest et ava õlu ja joo pool sellest ära. Seejärel tee õllepurgile mingi terava asjaga üles serva auke juurde ja lisa õllele hakitud küüslauk. Sega kõik maitseained kokku ja lisa niipalju õli ja sidrunimahla et tekiks midagi pastalaadset. Määri kana sellega kokku ja suru õllepurgi otsa. Küpseta 180 kraadi juures 1,5 tundi. Valmis. Ära kohe kana ahjust välja võta, lase tal praokil uksega väljalülitatud ahjus veerand tundi mõtelda. Kanast tilkunud vedelikust saab hea kastme. Purgis järgi olev õlu viska minema. Lõpptulemus peaks olema pealt krõbe ja seest pehme ning mahlane.

Muusikasoovituseks vana hea Marc Almond kes on kunagi ka Tallinnas käinud ja kelle kontsert oli üks parimaid kus ma elus käinud olen.

Kanamaksapasteet konjakiga

Kuna rupskitele ei pöörata Eesti köögis millegipärast piisavalt tähelepanu (või tundub see mulle) ja poepasteedid pole suuremad asjad - maitse jätab soovida ja koostises on uskumatuid asju, millel pasteediga mingit pistmist ei ole, siis panen siis ühe pasteediretsepti.
Retsept ei ole otseselt kuskilt pärit vaid on mitmete retseptide kooslus mulle sobivate kogustega.

Vaja läheb:
500g kanamaksa
150g võid
2 sibulat
5 küünt küüslauku
4 spl konjakit
1 tl jahvatatud muskaatpähklit
musta pipart
soola

Prae hakitud sibul ja küüslauk võis klaasjaks ja pane blenderisse või köögikombaini. Prae maksad, nii et nad oleks läbi küpsenud, kuid mitte kuivad. Pane maksad samuti blenderisse, lisa sool, pipar, muskaat, konjak ja võikuubikud. Töötle ühtlaseks massiks, pane kaussidesse, lase jahtuda ja pane külma. Valmis. Pasteeti õpetas kunagi korralikult sööma Saluste talu peremees - tema sõnum oli - sai on ainult abivahend et pasteedikuhi suu juurde viia, niiet paks kiht saial või niisama söömine on igati lubatud:) Muusikasoovituseks puhast nostalgiat.

Suitsujuustusupp krevettidega

Üks minu lemmiksuppidest, kiire valmistada, maitseb kõigile. Retsepti algupära ma ei mäleta, koostis on vastavalt enda maitsele aastatega paika loksunud.

Vaja läheb:
300g suitsujuustu
5 dl kanapuljongit
4 dl kohvikoort
pool tassi vett
2 spl jahu
200g külmutatud kooritud krevette

Koori suitsujuust, koori maha ka pruun kiht mille sa tavaliselt ära sööd. Lõika juust kuubikuteks ja pane keevasse puljongisse. Keeda kuni juust on korralikult sulama hakanud. Lisa pooles tassis vees lahustatud jahu ja kohvikoor. Kuumuta kuni juust on täielikult sulanud ja vispelda ühtlaseks. Tõsta pott tulelt ja lase 5 minutit tõmmata. Seejärel pane potti külmunud krevetiklots. Kui see on lahti sulanud on supp valmis. Serveeri saiakrutoonidega. Soovi korral raputa peale ka mandlilaaste. Valmis. 

Peedisupp kookospiima ja kurgisalatiga

Retsept on pärit Nami-Namist, pisut minu maitse järgi kohendatud, toit ise Indiast. Kõlab esimese hooga pisut veidra kooslusena, kuid on üllatavalt maitsev.

Vaja läheb:
sorts õli
5 dl aedviljapuljongit
4 dl kookospiima
5 küünt küüslauku
500g keedetud riivitud peeti
1 laim või pool sidrunit
pool teelusikat jahvatamata vürtsköömenit
soola, pipart

Salatiks:
värsket kurki
1 küüs küüslauku
peterselli
soola

Pane poti põhja õli, kuumuta selles paar minutit vürtsköömenit ja viilutatud küüslauku. Lisa puljong ja peet, keeda 15 min, lisa kookospiim ja lase uuesti keema tõusta. Seejäel vala supp blenderisse ja püreesta. Kui blenderit pole, kasuta sausegurit. Kui seda ka pole, jäta nagu on.

Peale püreestamist pane supp potti tagasi, maitsesta laimimahla ja vajadusel soola-pipraga.

Serveeri kurgikuubikutega mis on segatud peterselli, peeneks hakitud küüslaugu ja soolaga. Valmis.

Rillette

Sedakorda üks vahva talvine söök. Peen prantsuse nimi, toit ise imelihtne ja enese jaoks tõlgiksin ma selle süldikeetmisele lähedaseks tegevuseks, mille tulemus on maitsvam, huvitav miks ma selle peale ise pole tulnud?

Rillette selgitus on pärit Nami-Nami kokandussõnastikust - Prantusepärane roog lihast või kalast, mis on kuumutatud, siis ribastatud ja pandud purki omas mahlas, pealmiseks kihiks on rasvakiht mis roal säilida aitab. Serveeritakse külmalt, sobib hösti röstsaiale või erinevate hoidiste kõrvale.

Idee ise seda teha on pärit Liina blogist ja retsept on nii hästi-kurjasti kui kodus maitseaineid ja liha juhtus olema enam-vähem sealtsamast. Ääremärkusena olgu öeldud, et see on üks väheseid toite mille retsepti lugedes muutusin Pavlovi koeraks.

Vaja läheb:

1 kilo sea kaelakarbonaadi

1/2 kilo läbikasvanud liha

paar lehte loorberit

mõni oks tüümiani ja rosmariini

paar vürtspipart

soola

pipart

Liha 2-3 cm tükkideks ja üleöö kerge soolaga külmkappi. Järgmisel päeval hautamispoti põhja maitseained, liha tihedalt sinna sisse ja pisut vett ka põhja. 150 kraadi ja 5 tundi praeahjus. Siis potist vedelik läbi sõela, liha kahe kahvliga ribastada ja purkidesse-vormidesse-kaussidesse, vedelik peale valada ja jahedasse. Valmis. Ei pretendeeri mingile autentsusele, erinavaid rillette retsepte on netis mustmiljon, aga saadud tulemus rahuldas mind täiesti, järgmine kord proovin lõhet teha. Muusikasoovituseks rahustav mantra

Oasupp tšilliga

Lihtne ja kiire toit mis võtab suu kergelt õhkama. Sobib hästi külma ilmaga. Idee on pärit siit, koostis on kohendatud oma maitsele vastavaks.

Vaja läheb;
1 sibul
1-2 tšillikauna
toorsuitsupeekonit
purk konservube
purk purustatud tomateid jahvatatud vürtsköömenit
soola

Prae peekonist rasv välja nii et peekon oleks krõbe ja tõsta kõrvale. Saadud rasvas prae sibul ja tšilli. Pane praetud sibul ja tšilli koos rasvaga potti, lisa tomatid ja oad ning niipalju vett et toit jääks supimoodi. Maitsesta soola ja vürtsköömeniga. Keeda 15 min. Serveerides pane peale peekon ja värsket peterselli. Valmis. Muusikasoovituseks sedakorda talent Ukrainast, kes räägib ilusa loo.

Väliköök-suitsuahi valmis

Aega võttis aga asja sai, ei tulnudki ennem lund maha. Pildid on tehtud pisut varem, tegelikult on nüüd ka suitsukapil uks ees ja korsten läbi katuse viidud.

Aga millele juhiks pildil tähelepanu:

Pliit, mis läheb hästi kuumaks ja kust rõngast ära võttes saab näiteks paja panna.
Suitsukäik, mis läheb korralikult kuumaks ja on mõteldud istumiseks ja tagumiku soojendamiseks, piisavalt pikk et ka madalal temperatuuril pikalt liha suitsutada.

Suitsukapi all teine tulekolle, mis on kuuma suitsu jaoks ja sobib hästi kala suitsutamiseks, samuti saab seda lahti tehes ahi lisõhku, kui on vaja näiteks temperatuuriga mängida ajal kui tuli on pika suitsukäiku otsas olevas koldes.

Suitsukapis sees on keris, st. metallrestil kiht raudkive nagu saunas. Esiteks aitab see hoida ühtlast temperatuuri ja teiseks ei käi leegid üles juhul kui tuli on suitsukapi aluses koldes.

Lorraine’i ploomikook

Et talveks pisut rasva koguda, panen siia ühe Nami-Namist võetud prantsuse köögist pärit koogi. Kui ikka koogi sisse käib 10cl likööri, siis peab ta üks hea asi olema. Retsept on pisut minu maitse järgi mugandatud, vähendatud on suhkrukogust, kes armastab magusamat, võib suhkrukogust suurendada.

Vaja läheb;

4 muna

2 dl suhkrut

1 dl ploomi- likööri

3 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

250 g kohupiima

300 g ploome

Valmistamine: Eralda munakollased munavalgetest. Vahusta munakollased suhkruga. Lisa ploomiliköör. Sõelu juurde küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega tainas tasaseks. Seejärel lisa kohupiim ja lõpuks õrnalt segades vahustatud munavalged. Vala tainas võitatud vormi, kata ploomisektoritega ja küpseta tund või pisut vähem 200-kraadises ahjus. Serveeri soojalt koos vaniljejäätisega. Muusikasoovituseks Tigu blogist leitud prantsuse lugu, äratundmisrõõmu peaks jaguma. http://www.youtube.com/watch?v=bMoY5rNBjwk

Oasupp

Praegusel ajal on kasutatakse palju erinevaid herneid-ube, midaiganes sellelaadseid asju erinevates toitudes. Kidney oad, valged oad, punased oad, oad tomatikastmes, kikerherned, läätsed - valik missugune. See on hea. Ära on aga unustatud vanad head põldoad. Need mis koos kaunaga soolvees keedetuna või singi ja küüslauguga läbi praetuna on ideaalsed õlle kõrvale, millest saab hea leivamäärde või salati, need on kasutuses järjest vähem. See on halb. Vea paranduseks üks korralik ilma viguriteta supp.

Vaja läheb;
Neli peotäit ube
pool peotäit kruupe
pool kilo suitsuribi
mõned viilud suitsusinki
üks porgand
üks sibul
kaks kartulit

Et ubadest õhtul süüa teha, peab nad eelmisel õhtul likku panema.
Pane suitsuribi külma veega keema, riisu vahtu ja keeda ca tund. Võta ribid välja, pane potti leotatud oad ja pestud kruubid. Keeda. Samal ajal lõika ribide küljest liha lahti, haki peeneks ja viska potti tagasi. Lõika pannile singiribad, prae pisut, lisa porgandiribad ja sibul. Lisa kõik see supile, samuti kartulikuubikud. Keeda, maitsesta vajadusel soolaga. Valmis. Supi peale sobib hästi hapukoor ja/või porru.

Tiramisu

Tiramisu on üks väheseid magustoite, mida ma olen alati nõus sööma. Olen saanud erinevaid versioone erinevate retseptide järgi, siiamaani ei ole Nami-Namis olevast retseptist paremat saanud. Tallinna söögikohtadest on Controvento oma olnud kümme aastat stabiilselt hea.

Vaja läheb;
pakk Savoiardi küpsiseid (saab Stockmannist, vahest ka mujalt, Selverist näiteks)
0,5 l kanget kohvi/espressot
12 cl Amaretto mandlilikööri (kui ei raatsi DiSaronnot osta, on olemas täiesti aktsepteeritav Ofelia toodang)
3 munakollast
1 dl suhkrut
500 g mascarpone toorjuustu (soovitavalt Igor või mõni muu itaallane)
2 dl 35% vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
kakaopulbrit

Vahusta munakollased suhkruga paksuks heledaks vahuks. Sega juurde toasoe mascarpone ning vanillsuhkruga pehmeks vahustatud vahukoor. Sega kuum kohv ja liköör, lase jahtuda. Kasta pooled küpsised ükshaaval kohvisegusse ning laota mingile alusele teineteise kõrvale. Määri peale pool kreemist. Nüüd laota peale ülejäänud küpsised, neid samuti kohvi ja likööri segusse kastes ning kata kõik ülejäänud kreemiga. Sõelu valmis tordile kakaopulbrit. Valmis. Pane külmkappi vähemalt kaheks tunniks tõmbama, parim oleks hoida üleöö, või süüa õhtul hommikupoole valmistehtut.

Lihamaitseaine kadakamarjadega

Saanud innustust Thredahlia blogist http://thredahlia.blogspot.com/2009/09/liha-uldmaitseaine-ei-ei.html tegin ka ise peaaegu samasugust lihamaitseainet.

Vaja läheb;
1 tuttav saarlane (toob kadakamarjad)
kadakamarju
jämedat soola
rosmariini
sinepit (mina segasin mingi mahedama sinepiseemnetega prantslase ja põltsamaa oma pooleks)
mett
musta või misiganes värvi terapipart, mina kasutasin rose, musta, valge ja rohelise pipra segu

Uhmerda tuttava saarlase toodud kadakamarjad, sool, rosmariin ja pipar puruks, sega meega parajaks pastaks, lisa sinep. Maitse, kui vaja lisa mõnda kasutatud komponenti juurde. Valmis.
Pista külmkappi seisma ja ahjupraadi tehes pane sellise pastaga kokkumääritud liha ööseks külmkappi kilekotis maitsestuma. Või maitsesta liha vahetult ennem valmistamist. Muusikasoovituseks midagi päevakohast ja valimisteemalist.
http://www.youtube.com/watch?v=jP_ZqQ_kSog

Boheemi tomatisupp apelsini ja ingveriga

Alljärgnev supp on Kalamajas asuvas söögikohas Boheem minu lemmiktoit.
Eriti hästi sobib selline särtsu maitsega söök niiskesse ja külma sügisõhtusse. Samuti on ta hea siis, kui tabad ennast mõttelt et eelmisel õhtul oleks võinud viimase cuba libre võtmata jätta. Retsept on olemas ka Nami-Nami retseptikogus, kust minagi ta võtsin ja pisut oma maitse järgi mugandasin.

Vaja läheb;
50 g oliiviõli
50 g ingverijuurt
1 apelsin
800 g ehk 2 purki purustatud tomatit
1 kanapuljongikuubik
2 dl vett
1 spl suhkrut

basiilikut
soola
musta pipart

Koori ingver. Koori apelsin, pool koort jäta alles. Haki ingverijuur, poole apelsini koor ja apelsin. Kuumuta potis õli, lisa hakitud ingver, apelsinikoor ja apelsin ning prae aeg-ajalt segades umbes 10 minutit. Lisa 2 dl vett ja püreesta saumikseriga. Sega juurde purustatud tomatid, kanapuljongikuubik, vesi, suhkur ja basiilik. Maitsesta soola-pipraga ning keeda umbes 20 minutit. Valmis. Kõrvale sobib hästi ciabatta.

Uue väliköögi ehitus

Panen pisut pilte, varsti on valmis uus väliköök uue, kahe küttekolde ja kerisega suitsuahjuga, st. siis kuum ja külmsuitsu liha-kala-milleiganes jaoks. Projekt ja teostus omalt poolt, ahju juures on abiks üks väga hea pottsepp. Loodan et tuleb sama hea sink kui vanast ahjust (pilt blogi päises)