Pühapäev, 21. juuli 2013

Suitsutatud rääbis ehk kuidas on võimalik üle mõtelda

Rääbist, (seda Peipsi oma, mitte Soome kalakasvatusest), saab nii harva et võttis kohe kukalt sügama ja mõtlema, et kuidas teda siis ikka suitsutada. Mõtlemine oli suur viga, selle asemel et kohe teha neid nii nagu ma alati olen räimi teinud, küsisin erinevatelt tarkadelt nõu ja lugesin ka kalameeste foorumeid. Selgus aga, et on nagu ikka - iga karu kiidab oma kellasid. Sain teada et peaksin tegema puhastamata kalu, mis võiksid olla eelnevalt roogitud, tehtud külili resti peal ja ühtlasi vardas rippudes, hoitud enne soolvees, kindlasti soolast eemal hoitud,  kuna sool käib alles pärast ahjust võtmist. Sool ju rikub maitset, vardas rippuvad kalad kukuvad alla ja külili ilma rookimata tehtutel jääb kibe sapimaitse juurde. Ammutanud kõik need lõpmatud teadmised enesesse, ütlesin midagi ebatsensuurset, lasin kannu õlut ja tegin nagu ikka.

Kalad olid ausad, mõned lausa heeringamõõtu, rasvased kui põrgulised. Ei mingit rookimist. Kalad tunnikeseks soolvette, pool ämbrit vett, kaks suurt peotäit soola. Silmast läbi vardale rippu, tunnike madalat temperatuuri lahtise ahjuuksega, siis tunnike kõrgemat temperatuuri kinnise uksega, sellest viimased 15 min veel toorest lepaoksa ja lehti lisaks. Ja õlut kulus rohkemgi, peenematele rovvadele kõlbaks ka vinho verdega. Muusikasoovituseks Tarmo.

PS Õlugi on omatehtud