Pühapäev, 28. juuni 2009

Paar grillisoovitust

Suures peente ja udupeente asjade grillimistuhinas ei tohiks ära unustada vanu häid ja läbiproovitud asju. Grillipeo hitiks võivad saada hoopis sütes küpsetatud kartulid, (süüa või ja soolaga) need võib ennem ka fooliumisse keerata, samuti võib fooliumis küpsetada mugulsibulaid, millele on eelnevalt natuke soola riputatud ja õliga pintseldatud.
Liha kõrvale natuke eksootilisema asjana soovitaks grillitud ananassi. Ananass tuleb ära koorida ja vardasse ajada, tihti keerata ja väga kuumadel sütel kiirelt kuldseks lasta, siis sööjatele jooksvalt õhukesi ribasid lõigata ja jälle grillida, nagu kebabi puhul. Kindlasti mitte unustada külma valget veini:) Ülejäägid hävitas õhtul tänulik kährik.
P.S Kährikul oli vaktsineerimistunnistus kaasas, niiet palun minust mitte hoida eemale kui marutõbisest.



Neljapäev, 25. juuni 2009

Suvikõrvitsa-hakkliha vorm

Suvi jätkub endiselt suvikõrvitsa lainel
Alljärgneva retsepti idee on pärit Nami-Nami portaalist

Vaja läheb;
1 kg suvikõrvitsat
2 suurt sibulat
400 g hakkliha
suur näputäis kuivatatud basiilikut
200 g mozzarellat
võid
Muna-piima segu;
4 muna
2 dl piima
tilli

Prae pannil hakkliha õlis läbi, maitsesta soola-pipraga, lisa sibul, basiilik, prae veel pisut. Määri ahjuvorm võiga, lõika suvikõrvits viiludeks ja lao pooled viilud pannile. Vala panni hakkliha. Lao peale teine pool kõrvitsaviiludest ja mozzarella.
Klopi munad ja piim omavahel, maitsesta tilli ja soolaga. Vala vormi. Küpseta umbes pool tundi, kuni munapiim on hüübinud ja vorm kuldne. Ahi võiks olla ca 190 kraadi.

Kolmapäev, 17. juuni 2009

Guljašš-supp

Alljärgnev retsept ei pretendeeri mitte mingisugusele autentsusele, mida pakuvad meie vennalikku ugrilaste perre kuuluvad kapten Tenkeš, Egeri tähed või kesiganes. Mina pidin hädaga ise midagi välja mõtlema kuna külmkapis oli hunnik suvikõrvitsaid, mis aiapeol pärast kuuendat õlut jäid sinna kus nad ei oleks pidanud jääma, lauale vedelema nimelt. Kuna alles sai neist salatit tehtud ja hakkliha-suvikõrvitsa vormi ka, siis mõtlesin et teeks suvikõrvitsa supi, millest valmistamise käigus tuli välja guljašš-supp suvikõrvitsaga.

Vaja läheb;
400 g sealiha kuubikuid
kolm sibulat
kolm porgandit
kolm kartulit
kaks suvikõrvitsat
kaks küünt küüslauku
400 g purustatud tomateid
pool tl jahvatatud vürtsköömenit
2 tl paprikapulbrit
soola, pipart

Lõika sealiha suhteliselt suurteks kuubikuteks, pruunista, maitsesta soola-pipraga, seejärel lisa jämedalt hakitud sibul ja küüslauk ning prae neid veel pisut koos. Pane liha ja sibul potti, vala peale niipalju keeva vett et kõik oleks kaetud, lisa ka purustatud tomatid, paprika, vürtsköömen ja keeda. Keeda niikaua kui oled koorinud ja tükeldanud kartulid-porgandid. Kartulid lõika ainult pooleks, porgandid kolmeks-neljaks. Lisa potti. Keeda. Samal ajal pruunista pannil ca 1 cm paksusteks viiludeks lõigatud suvikõrvits ja lisa ka see. Keeda veel pisut ja valmis ta on.


Teisipäev, 16. juuni 2009

Piima-juurvilja supp

Seda sööki enamasti vihatakse, vihjates mingitele julmadele lasteaiamälestustele või kurat teab millele. Tegelikult on tegu lihtsa, tervisliku ja maitsva asjaga. Vähemalt ette vihata ei tasuks, proovida ikka võiks ja millal siis mitte veel kui praegu, mil kõik tooraine on värske ja maitsed puhtad.

Vaja läheb;
kartulit
porgandit
kaalikat
lillkapsast
kapsast

herneid
puljongit
piima


Kõik juurkiad, mis oled kätte saanud (pole oluline kui koostisest on midagi puudu või on midagi rohkem) pane keema nii, et puljongiga maitsestatud vesi neid vaevalt katab. Kas tegu on kana-, juurvilja- või misiganes puljongiga on juba puhtalt maitse asi. Keeda juurikad pehmeks, vala juurde piim, lase hetkeks keema, mitte üle keema. Valmis.
P.S Vein ega üldse alkohol piimasupi kõrvale ei sobi, söögi valmistamise ajal joo õlut:)


Esmaspäev, 15. juuni 2009

Suvikõrvitsa carpaccio parmesaniga

Eelmises postituses peidab ennast prantsusekeelse nime taga lihtne kook, itaaliakeelse sõna carpaccio taga on veel lihtsam toit, toore liha või kala imeõhukesed soola, pipra, õli ja sidrunimahlaga maitsestatud viilud.
Mina nimetaksin seda laisa mehe delikatessiks, kuna valmistamine on imelihtne, vaja on ainult korralikku toorainet. Lihast või kalast carpacciost aga mõni teine kord, sama asja saab ka suvikõrvitsast teha. Summa summarum - lihtlabane toorsalat, mille teeb maitsvaks kaste ja viilude kuju, st. siis koorimisnoaga lõigatud imeõhukesed ribad. Uskuge mind, toidu hakkimine mõjutab maitset ehk siis sama tooraine võib olenevalt tükkide kujust ja paksusest maitsta erinevalt.

Vaja läheb;
2 suvikõrvitsat ja koorimisnuga
Kastmeks;
6-8 cl külmpressitud oliiviõli
sorts sidruni- või laiminmahla
1-2 küünt purustatud küüslauku
1 tl teralist sinepit
1 tl mett
soola
purustatud musta pipart

Tõmba koorimisnoaga subikõrvitsad laastudeks, vala peale kaste, soovi korral tõmba noaga peale ka parmesanilaaste. Valmis. Sobib hästi lihatoitudega. Pildil on taldrikul veel küpsetatud sisefilee ja köömnekartulid.



Neljapäev, 11. juuni 2009

Tarte tatin sibula ja päikesekuivatatud tomatitega

Selle prantsusekeelse nime taga peidab ennast lihtne pirukas, mille omapäraks on tagurpidi küpsetamine, ehk siis kate all ja taigen pealpool. Lisan siia ka Nami-Nami definitsiooni.
Üldlevinud legendi kohaselt "avastasid" tarte tatin'i prantsuse õekesed Stéphanie and Caroline Tatin, kes 1898. aastal oma Lamotte-Beuvronis asuvas Hotel Tatin'is kogemata kooki pahupidi küpsetasid. Kuna hotelli klientidele kook väga meeldis, siis jäigi see pahupidi küpsetatud, aga õigetpidi serveeritud kook menüüsse.
Larousse Gastronomique aga annab mõista, et Orleansi linna ümbruses on pahupidi õunakooke juba tükk aega küpsetatud. Samuti rõhutab Larousse Gastronomique selle tuntud koogi puhul vaid asjaolu, et kook on küpsetatud ahjus nii, et puuviljad on all ja tainas peal; seda serveeritakse ikka õigetpidi, ehk siis tainas all ja puuviljad peal; oluline aspekt on karamellis (ehk siis või-suhkru segus) küpsetatud õunad. Seda, kas kook peaks olema tehtud leht- või muretainaga (kaks peamist 'koolkonda'), prantsuse kokanduspiibel ei täpsusta - ja üks võimalikest retseptidest raamatus on just lehttainaga.
Minu jaoks oli kõik ilus kuni hetkeni, mil tuli valida õunte, pirnide või muude viljade vahel, mida pirukasse panna. Ma nimelt ei armasta eriti magusat. Seepärast tuli minu pahupidi kook hoopiski sibula ja päikesekuivatatud tomatitega.

Vaja läheb;
6 sibulat
100g päikesekuivatatud tomateid
peotäis musti oliive
õli
soola
pipart
sorts balsamicot
1tl suhkrut (kui on, siis fariini, demerara vms.)
kaks korralikku näputäit kuivatatud basiilikut või provance ürdisegu
500g lehttaigent


Lõika sibulad sektoriteks, hauta nõrgal kuumusel koos soola, pipra, suhkru, ürtide ja balsamicoga nõrgal tulel pehmeks, (mina kasutasin tomatipurgis olnud õli), lisa päikesekuivatatud tomatid ja pooleks lõigatud oliivid. Pane sibulad ja tomatid koogivormi, suru peale lahtirullitud lehttaigen nii, et taignaservad oleks koogivormi ja täidise vahel. Küpseta kuldseks, see on siis ca 25-30 min 200 kraadises ahjus. Lase pisut jahtuda, kata koogivorm kas taldriku, lõikelaua või mõne muu käepärase esemega, mille pealt kooki süüa kannatab ja kummuta kook vormist välja. Sobib nii külmalt kui kuumalt, klaas külma valget veini kõrvale teeb asja ainult paremaks. Kes ei viitsi tagupidi pirukaga jamada, katku ahjuplaadile lahtirullitud lehttaigen sama täidisega, 30 minutit 200 kraadi ja valmis ta on.
Kes aga soovib klassikalisi ja vähem klassikalisi magusaid variante, siis vaadake siia

Teisipäev, 9. juuni 2009

Rabarberikissell

Peente ja udupeente toitude kõrval ei tohi unustada, et on olemas klassika, mis maitseb enamusele eestlastele. Tahaks meelde tuletada, et on olemas vanad head toidud nagu rabarberikissell, kartulipuder hakklihakastmega ja muud lihtsad aegumatud eestipärased söögid. Kartulipudru ja hakklihakastme retsepti just lisama ei hakka, aga rabarberikisselli oma igaks juhuks panen.

Vaja läheb;
2 l vett
500 g rabarberit
2 dl suhkrut
2 spl kartulitärklist
1 tl vanillisuhkrut
veerand tl kaneeli

Koori rabarber ja lõika tükikesteks, kui suurteks - maitse asi. Vala peale vesi ja lase keema. Keeda vaiksel tulel kuni rabarber on pehme, see võtab ca 6-10 min. Lisa suhkur, mille sisse on segatud kaneel ja vanillisuhkur. Kalla peene joana pidevalt segades juurde pooles tassis vees lahustatud kartulitärklis. Lase kissell hetkeks keema tõusta ja võta pott kohe tulelt. Serveeri kuumalt jäätisega või külmalt kohupiimakreemiga või joo niisama. Antud retsept on minu maitse järgi, st. kissell jääb suhteliselt hapukas ja vedelapoolne. Kui tahad paksemat, pane üks supilusikatäis tärklist rohkem või vett pisut vähem. Kaneel ja vanillisuhkur ei ole vajalikud, maitse asi. Kaneel on tugeva maitsega ja veerand teelusikat on piisav.



Esmaspäev, 8. juuni 2009

Miniomletid tuunikalaga

Tore suvine söök, idee ja retsept Nami-Namist http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=7629

Vaja läheb;
1 tuunikalakonserv (tükid vees, 185 g)
3 sl kontsentreeritud tomatipastat
5 sl hapukoort
3 muna
200 g riivitud juustu
2 kuni 4 sl hakitud peterselli
1 väiksem hakitud sibul
soola
purustatud musta pipart

Nõruta tuunikalakonserv, siis suru kausi põhjas kahvliga katki.Lisa kõik ülejäänud ained, sega ühtlaseks. Jaota segu muffinivormidesse ning küpseta 165 kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni omletid on pealt kuldsed. Kõlbab süüa nii soojalt kui külmalt.


Pühapäev, 7. juuni 2009

Ahjupraad

Kutsun üles poest mitte ostma vett täis sinke. Parem on ise ahjupraadi teha, mis on minu jaoks külmalt üks lemmikumaid võileivakatteid.

Vaja läheb;
Ca 2 kilone tükk sealiha, kaelekarbonaad, ilma kondi ja kamarata.
Hoidsin liha ööpäev marinaadis, mille tegin oma maitse järgi ja see koosnes;


õli
sorts veiniäädikat
väike näputäis vürtsköömenit
kaks näputäit rosepipart
kaks supilusikatäit mett
kaks suurt küünt purustatud küüslauku
sinepit
soola
musta pipart

Vürtsköömeni ja rosepipra peksin kilekoti nurgas lihavasara küljega puruks (peab ikka uhmri ära ostma) ja segasin kõik ained kokku. Panin liha kilekotti ja valasin marinaadi peale, seejärel mudisin korralikult ja hoidsin ööpäeva külmkapis, aeg-ajalt tükki keerates. Seejärel küpsetasin ca kolm tundi 160 kraadi juures ja siis natuke aega 210 kraadiga et liha ilusti pruunistuks.


Kolmapäev, 3. juuni 2009

Valge vein

Kuna suvi on käes, siis on pakkuda lihtne ja hea retsept:)

Vaja läheb;
Ilusat ilma
Avajat
Head seltskonda
Külma valget veini

Ava pudel, vala sõpradele ja endale, lõõgastu.
Allpooltoodud pildid on tehtud Luxembourgis, laevasõidul mööda Moseli jõge, sõidu eesmärgiks oli kohalike valgete- ja vahuveinide proovimine. Luxembourgi veinid on täiesti arvestatavad, meile nad paraku poodi müügile ei satu, väike riik, kogu toodang juuakse ise ära. Väga mõnus on istuda laevas, vaadata möödalibisevat maastikku viinamägede ja veinimõisatega, millest möödudes sommeljee avab just sealt pärit pudelid.



Esmaspäev, 1. juuni 2009

Sisefileepirukas

Alustaksin Porthose sõnadega Alexandre Dumas romaanist "Kakskümmend aastat hiljem" kui Porthos kuningaga lõunat sõi ja toidust vestles. Kui jutujärg oli jõudnud magustoitudeni, ütles Porthos umbes järgmist - Teie Majesteet, kui Teile nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis need kreemid ja vahud ajavad mul ainult seest täis ja magustoitudest eelistan ma pirukaid, pealegi hästi tihedaid pirukaid, et mitte oma väärtuslikku kõhuruumi asjatult raisata. Nii ka mina - eelistan tihedaid pirukaid ja alljärgnev retsept ongi üks sellistest:)

Vaja läheb;
Üks sea sisefilee
Seeni (šampinjonid või kuuseriisikad)
Sibulat
Paprikat
Üks rull lehttaigent

Puhasta filee kelmetest, pruunista kuumal pannil igast küljest ja tõsta kõrvale. Niimoodi saad kerge eelküpsetuse ja samas ehmatad lihal mahlad kinni. Keerates ära torgi fileed teravate esemetega. Maitsesta soola ja pipraga. Nüüd lase kergelt üle kuuma panni ka sibul, seened ja paprika. Tõsta filee ja muud asjad taignale, keera rulli, pintselda munaga ja küpseta kuldseks. Ahi nii ca 180 kraadi.