Teisipäev, 7. detsember 2010

Vorschmack, Mannerheim ja Soome Vabariigi aastapäev

Soome Vabariigi aastapäeva puhul on õige söök vorschmack. Päevaleht ja Mari-Liis kirjutavad sellest nii: Marssal Mannerheimi (1867–1951) peetakse Soomes vorschmack’i maaletoojaks. See slaavi päritolu roog oli tema sagedaseks eelroaks Helsingi Savoy restoranis. Alvar Aalto disainitud aegumatu interjööriga restoranis pakutakse tänini väidetavalt Helsingi parimat vorschmack’i.
Hakkliha ja heeringas koos
Vorschmack’i võib teha kas ainult lambalihast või lambalihast koos teis(t)e liha(de)ga. Helsingi restoranis Juuri pakutakse hoopistükkis uluki-vorschmack’i. Originaalis käis valmistamine nii, et lambaliha küpsetati praena ja seejärel aeti läbi hakklihamasina koos heeringa (üks heeringafilee kilo liha kohta) ja sibulaga. Kilu, küüslauk, konjak ja tomatipasta on hilisemad maitselisandid ja neid võib vastavalt maitsele kasutada või mitte kasutada. Saadud mass pandi mitmeks tunniks ahju küpsema. Vorschmack’i ise teha ei ole üldse keeruline, küll aga tuleb arvestada teatud ajakulu. Et kaugeltki igas kodus pole enam hakklihamasinat, on uuemad retseptid köögikombaini-usku. Hakkliha, heeringat, kilu, sibulat ja küüslauku hautatakse koos ahjus ühtekokku kolm tundi. Õnneks ei pea kõiki neid tunde ahju ääres valvama, mõned korrad tuleb ainult segada. Õiged lisandid – peet, hapukurk, kartul, hapukoor – kõrvale, ja nauding on garanteeritud.
Asja kaugemale uurides jõudsin otsaga välja hoopis juudi kööki, kus seda toitu tehti ainult heeringast ja pakuti samuti eelroana. Erinevate variatsioonidega retsepte on muidugi ohtralt. Konkreetne retsept siis Mari-Liisilt.

Vaja läheb:

2 sl võid
400 g lambahakkliha
400 g veisehakkliha
1 hakitud sibul
3 hakitud küüslauguküünt
100 g soolaheeringafileed (s.o üks keskmine heeringafilee)
4 vürtsikilufileed
2 sl kontsentreeritud tomatipastat
u 700 ml vett
sl konjakit
pipart
Sulata pannil või ja pruunista selles hakkliha helepruuniks. Lisa sibul, küüslauk ja tükeldatud soolaheeringas. Järgmiseks lisa tükeldatud kilufileed ja tomatipasta. Lõpuks vala hulka konjak ja vesi. Lase kaane all pool tundi vaiksel tulel keeda. Seejärel peenesta saumikseriga. Vala segu pannile tagasi (või ahjuvormi) ja pane ahju. Lase küpseda 150 kraadi juures 3 tundi. Sega aeg-ajalt ja jälgi, et põhja ei kõr­beks. Kui tundub, et vett on liiga väheks jäänud, lisa vett. Võta ahjust ja maitsesta pipraga. Serveeri vorschmack peedi, hapukurgi, hapukoore ja ahjukartulitega. Ära unusta külma viina või akvaviiti. Mannerheimist ja marskin ryypyst loe siit.
Muusikasoovituseks soome popiklassika.

2 kommentaari:

  1. Tegidki juba ära! Aga vorschmacki päritolu on jah üsna segane. Algselt valmistatigi tõesti vaid kalast. Vorschmackiga ilmselgelt suguluses olev heeringakaaviar on üks meie lemmikuid. See vorschmack, millest Päevalehes juttu, on puhas "Mannerheimi vorschmack", igati päevakohane:)
    Koržžets oma "Kalaraamatus" viitab ka roa nime saksa algupärale, samas märgib, et mõiste võib olla tulnud mujalt (juudi köök).
    Niimoodi tehtuna on vorschmack väga maitsev ja valmib vähese vaevaga. Retsept on taotluslikult, tavalugejale mõeldes, praktiline. AGA! Traditsiooniline Mannerheimi vorschmacki tegu, kus liha küpsetatakse enne ahjus valmis, siis aetakse koos heeringa, sibula-küüslaugu, kilu ja kõige muuga läbi hakklihamasina ning pannakse 3-ks tunniks 150 kraadisesse ahju, annab teistsuguse tekstuuriga tulemuse. Parema:)

    VastaKustuta
  2. Mina näiteks olen söönud vaid Juuri seda nn. vale vorschacki. Aga tundub, et tuleb veebruaris, kui me oma traditsioonilist lutsusuppi teeme, ka vorschmakki teha. Saab ühe viinajoomise käigus kogu Soome klassika ära proovida :)


    Kristel

    VastaKustuta