Huvitaval kombel olen viimasel ajal kohanud inimesi, kes väidavad et ka lapsepõlves oli see üks lemmiktoite. Minul ei olnud. Nüüd ei saa aru, miks ei olnud. Nii värskeid ja puhtaid maitseid kui otse peenralt tulnud juurviljadest saab ju ainult armastada. Kõik komponendid saab poest või turult kiiresti kätte, ideaalis muidugi oma peenralt ja piim võiks olla vähemalt 3,5% rasvasisaldusega, ideaalis korralik toorpiim.
Vaja läheb:
värsket kapsast
lillkapsast
kaalikat
värsket kartulit
porgandit
herneid
põldube
kanapuljongit
piima
Juurviljade valik ei ole kivisse raiutud, seda saab alati vastavalt maitsele ja tooraine kättesaadavusele varieerida. Pane keevasse puljongisse tükeldatud juurikad. Kõigepealt porgand-kaalikas kui kõvemad, mõned minutid hiljem ülejäänud. Puljongit peaks olema niipalju, et köögiviljad oleks vaevalt kaetud. Keeda juurikad pehmeks, lisa niipalju piima et tuleks parajalt paks supp, lase korraks keema tõusta ja valmis ta ongi. Kui maitseb, siis variant A: oled tubli laps, variant B: oled täiskasvanuks saanud. Muusikasoovituse asemel õppige klassikutelt, mispidi võileiba hoidma peab.
See pealkiri on sul küll nii ôigesti öeldud! Kui oksendav oli see supp lapsepôlves piimakilega peal ja kui hästi see nüüd maitseb!
VastaKustutaMinu jaoks on see supp suur lemmik lapsepõlvest kuni praeguseni. Kohe üldse ei saa aru, kuidas nii paljudele supp ei meeldi. Hea meeldetuletus, et pole ammu teinud! :)
VastaKustutaKahjuks ei maitse see ka praegu mitte. Ehk siis sellepärast, et koerad ei tohigi piimatoite süüa...
VastaKustuta