Isegi siis kui juba tundub et kevad tuleb alles augustis, tuleb ikkagi lõpuks ära ka esimene karulauk. Kes teab, millega tegu, see teab niigi, kes veel ei tea, siis neile populaarteadust Seemnemaailma lehelt.
Ise teen ma karulaugust pestot, sõira, panna cottat, lisan salatitesse ja suppidesse või söön niisama võileival. Kuna karulauguaeg on lühike, on ta seda intensiivsem, niiet andestagu kallid kaaskodanikud kui minu ümber kevadel levib küüslaugulõhnaline pilv. Parim variant seda ignoreerida on ise ka süüa:)
Vaja läheb:
100g karulauku
100ml oliivõli (ikka külmpress)
100g parmesani (Valio Forte ajab ka asja ära)
50g seedripähkli- ehk piiniaseemneid
soola
pipart
Rösti seemned kuival pannil õrnkuldseks, riivi juust, haki karulauk. Töötle koos õliga köögikombainis või sauseguriga ühtlaseks pastaks. Mina kasutan sauseguri komplekti kuuluvat väikest nugadega potsikut. Valmis. Maitset võid veel soovi korral timmida sidrunimahlaga. Saadud mögin säilib külmkapis kaanega purgis päris kaua, eriti kui peale kasutamist pesto pind lusikaga ära siluda ja siis õhukindluse tekitamiseks paar millimeetrit õli peale valada. Sobib ideaalselt näiteks pastaga segatuna. Vein iseenesestmõistetav. Muusikasoovituse asemel kevadine õpetus tööruumide korrastamisest.