Nagu eelmisel, oli ka sel aastal meeleolukas pühapäev, mil sai näha et kõigest hoolimata keeldub maaelu välja suremast. Sel aastal väisasin Pärnumaa talusid, sai proovida siidrit, kätt harjutada vorstitegemisel, näha linde-loomi, kuulata muusikat.
Tundub et sel aastal olid ka talud paremini ette valmistunud ja enam ei pungitanud pererahvas ehmunult silmi kui eeldatava mõnekümne inimese asemel oli järsku õue peal väiksemat sorti laulupidu, mille külastajad ronivad iga nurga taha ja küsivad mitte just kõige targemaid linnameheküsimusi.
Igatahes on tore et huvi paistab olevat vastastikune, väiketootja tahab jõuda otse lõpptarbijani ja lõpptarbija on nõus kasvõi korragi aastas väiketootja juurde sõitma. Minu puhul asi töötab, ostan siiamaani eelmisel aastal külastatud ürditalu tooteid. Usun et sellistest üritustest saab alguse nii mõnigi koostöö. Mis muud kui soovida talupidajatele jõudu ja kutsuge ikka järgmisel aastal ka külla.
Lahe pilt ;)
VastaKustuta