esmaspäev, 18. aprill 2011

Õllest ja veinist. Otse sõjast.

Inimkaotustest õnneks teateid ei ole, aga õlle ja veini lahing sai maha peetud küll. Lahinguväljaks oli sedakorda restoran Tchaikovsky ja sõdurid istusid ontlikult valge lina taga, relvadeks pastakas-paber, lademes klaase, taldrikuid, nuge-kahvleid ning loomulikult kõige olulisem - taldrikute ja klaaside sisu, mis õhtu jooksul üha uusi elamusi pakkus.
Menüü koostanud chef Vladislav Djatšuk ja sommeljee Kristjan Peäske olid eesmärgiks võtnud valmistada söök ja sinna juurde valida vein ja õlu sellisel viisil, et ka õllel oleks võimalus ennast tõestada. Õlu tõestaski, esmakordselt meie õlle-veini lahinguga õhtusöökide käigus võitis õlu! Niiet siit rõõmusõnum õllesõpradele, ka restoranis kus tavaliselt valitakse söögi kõrvale väärikaid veine, tasub vahest ka õlut proovida. Minu jaoks tegi asja huvitavaks veel see, et enamus (loe: kõik peale minu) lauas olnutest on selgelt veini eelistavad inimesed. Tõe huvides tuleb siiski mainida et õlle võit oli ülinapp. Aga mis siis juhtus ja miks nii läks?
Üllatas juba õlle serveerimine - peakoka tervituseks pakutud ungari pekk kurgi ja dijoni sinepiga sai enda kõrvale aperatiiviks Saku Kulla šampanjapokaalist ja ka kõik edasised õlled serveeriti veiniklaasidest. Hoolimata paljude ilusate õlleklaaside olemasolust tundus antud hetkel just selline serveerimine kuidagi loomulikuna.
Esimese käiguna söödud krabisalat aeglaselt küpsetatud lõhe ja Hollandi kastmega jättis minu jaoks õlle ja veini viiki, õlleks oli Saku On Ice ja veiniks kõigile üllatuseks valge Sloveeniast pärit vein. Salat ise oli suurepärane ja tekitas järjekordse keskustelu aeglaselt küpsetamise kui toiduvalmistamistehnika plusside üle. Teise käiguna söödud metsaseenepelmeenid hanemaksakastme ja trühvliõliga andsid minu poolt punkti õllele, milleks oli Saku Punane. Kuigi ka kõrvale pakutud Riesling oli tore ja esimesel pilgul tundub kummaline hanemaksa õllega alla loputada, sobis õlu antud söögiga üllatavalt hästi ja kuidagi nagu pikendas maitseelamust.
Kolmandaks käiguks pakutud piimapõrsafilee taignakoorikus maapirnipüree ja kadakakastmega oli õpikunäide sellest, kuidas ausast kohalikult toorainest nagu Eesti sealiha ja kadakamarjad saab suurepärase tulemuse. Õlleks oli Saku Tume, veiniks punane tšiillane. Peale pikka kibelemist viik märkida jätsin siiski napi võidu õllele.
Viimane käik. Šokolaadikook ja espressojäätis. Saku Porter ja Põltsamaa Tõmmu 2002. Tume õlu on magustoitudele alati hea kaaslane, aga sedakorda pikalt mõtlema ei pea, punkt Põltsamaa Tõmmule. Seda et Eestis head õlut tehakse, teavad kõik, aga sugugi ei tasuks ka alahinnata meie marjaveine. Kokkuvõtvalt võiks ütelda paadunud veinisõpradele et proovige vahest ka õlut mitte ainult pubis kanatiibade kõrvale vaid ka väärikamas kohas. Õigesti valitud söök, serveerimine ja meeleolu võivad anda ootamatu tulemuse. Meie igatahes üllatusime. Muusikasoovituseks killuke klassikat Borodino lahingust.
Pildid tegi Lauri Laan

5 kommentaari:

  1. Kristjan tegi siis tõesti head tööd- tema ülesanne oli Saku õllele reklaami teha (ju sealt tuli sponsorraha ja leidiski inimesed, kes konksu alla neelasid :) Ja ega õlu polegi paha- pärast sauna näiteks :) Pildilt aga näen Sloveenia Verust, mis on superhea Sauvignon Blanc ja ma lihtsalt ei suuda uskuda, et mingi Saku Ice oli sellega võrdne!

    Kristel

    VastaKustuta
  2. Jaa, see on mitme otsaga asi, mina olen nimelt suurem õlle kui veinisõber ja veinide väärtuse hindamiseni on mul veel pikk maa minna. Samas oli kõik kinni konkreetses toidus, serveerimises jne. Mis puutub konreetselt Ice vs Verus, no olid sellel hetkel minu arvates võrdsed:) Kui sama degustatsioon korraldada saunas või piknikul, oleks tulemuseks muidugi esimese või teise võit.

    VastaKustuta
  3. Ma ei taha midagi paha öelda varjatudsponsorluse kohta. Samalaadseid ettevôtmisi korraldatakse ka Soomes toitublogijatele. Eks see kuulub tänapäeva. Hea ülevaate saab ikkagi toidu ja joogi sobivusest.

    Häid kevadpühi!

    P.S. Profa, kui sa tahad minu blogi linki bloginimekirjas pidada, siis proovi veel kord lingitada, ehk nüüd tuleb blogi nimi lingile. Mul jah, ükskord oli ainult "." nime asemel. Ei oskanud nime lisada kui olin pildi vahetanud.

    VastaKustuta
  4. Tere Priit,

    Esmalt tänud ägeda ürituse kokkuvõtmise eest!
    Ürituse organiseerimine oli äga väljakutse ning suur rõõm oli näha teie säravaid silmi.
    Kristel ausalt olen aga sinu kommentaaris veidike pettunud. Antud juhul puudus meil igasugune omakasu ürituse korraldamisel ning kinnitan, et ka veinid olid valitud äärmise tähelepanuga. Ainus vahe oli, et toidu tegime täpselt õlle karakterit arvestades ning veini sobitasima alles hiljem kõrvale.
    Niipalju raha pole veel keegi üritanud lauale panna, et meid kinni hakata maksma :)

    Päikest,

    Kristjan

    VastaKustuta
  5. Ära hakka pettuma Kristjan....Lihtsalt ajajärk, kus te üritust korraldasite kattus täpselt selle ajajärguga, kus õllemüüjad tegid suurt promo (terrassid hakkavad lahti minema)ja pakkusid üksteist üle.

    Ma täiesti naudin huvitavat õlut näiteks Drink baaris ja tänu sellele vastikule võistlusele A le Coqi ja Saku vahel,on mul nende firmade suhtes teatud eelarvamus. Näiteks, miks baaris kus on sees Saku, ei ole A le Coqi õlut? Nii, et ära pettu- professionaalne kretinism on asja nimi!

    Kristel

    VastaKustuta