Pisut eksperimentaalkulinaariat - praetud pullimunad

Olen sarnast kraami aeg-ajalt söönud, ise teinud aga kõigest mõne korra. Põhjuseks enamasti toorainepuudus. Seega - kui munad turuletis - ära kõhkle, osta ära.

Nende delikaatsete elundite valmistamiseks on retsepte hulgi, enamasti on mindud siiski lihtsat ja õiget teed, pannile ja valmis. Pisut eeltööd on ka vaja. Esiteks eraldada, (see jäägu professionaalidele), siis puhastada, marineerida, soovi korral paneerida ja lõpuks praadida. 

Mina tegin nii:

Munad viieks minutiks keevasse vette, siis külma vette jahtuma, siis kelmest puhastada, protsess ise on nagu muna koorimine ikka, ainult noa abil ja meenutab rohkem nülgimist. Seejärel tuleb munad viilutada, soovitavalt austusega eelneva kandja vastu, nii 1,5 cm paksusteks viiludeks ja panna marinaadi. 

Marinaad võib olla valmistatud erinevalt, vastavalt fantaasiale, minul oli alljärgnev:

worcestershire kaste

sojakaste

dijoni sinep

laimimahl

suhkur

must pipar

tume õlu (hetkel oli avatud Põhjala Öö, läks see)

Tunnike marinaadis ja siis pannil kõrgel kuumusel õlis kiirelt pruuniks praadida ja suupiste valmis.

Süüa aupaklikult eelnava kandja suhtes. Olgu ka ette ära öeldud, et tekstuur ei pruugi kõigile sobida, samas huvi pärast proovida tasub ikka.
Muusikasoovituseks lugu mis maakeeli kõlaks - anna mulle see banaan!